Что изменилось

Platvormitöö seadus 1003 SE · редакция 1 → 2 · зафиксировано 2026-09-16 01:59 · +275 −722 строк

Platvormitöö seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 juurde

Lisa

Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu ja Bolti detailsed ettepanekud

🔴 - Kriitilise tähtsusega

🟡 - Väga oluline

🟢 - Oluline

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 1 – Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva direktiivi eesmärk on parandada platvormitöö töötingimusi ja isikuandmete kaitset järgmiselt:

kehtestades sellised meetmed, mis hõlbustavad platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse kindlaksmääramist;

edendades platvormitöö algoritmilises juhtimises läbipaistvust, õiglust, inimjärelevalvet, ohutust ja vastutust ning

suurendades platvormitöö läbipaistvust, sealhulgas piiriülestes olukordades.

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk 🟢

Käesolevas seaduses sätestatakse õigused ja kohustused digitaalsele tööplatvormile (edaspidi platvorm), platvormitöö tegijale ja vahendajale eesmärgiga parandada platvormi kaudu tehtava töö tingimusi.

EELNÕU

Platvormitöö seadus1

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

Käesolevas seaduses kehtestatakse digitaalse tööplatvormi, platvormitöö tegija ja vahendaja õigused ja kohustused eesmärgiga parandada platvormi kaudu tehtava töö tingimusi.

Ettepanek on muuta § 1 sõnastust ja asendada sõna „sätestatakse“ sõnaga „kehtestatakse“. „Sätestatakse“ on pigem ebamäärasem ja üldisem termin, mis tähendab „sättesse kirja panema“. „Kehtestab“ väljendab seadusandja soovi reguleerida digitaalse tööplatvormiga seonduvat, mis on antud kontekstis korrektsem.

Paragrahv 2 sätestab eelnõus kasutatavad mõisted. Puudub põhjendus, miks peaks digitaalne platvorm olema defineeritud väljaspool seda paragrahvi, mistõttu teeme ettepaneku sätestada digitaalse platvormi mõiste samas paragrahvis.

Mittearvestatud ja selgitatud

Sätte sõnastus on läbinud nii majasiseste kui ka Justiits- ja Digiministeeriumi juristide poolse kontrolli ning antud sõnastusega probleeme ei leitud. Lisaks on analoogset sõnastust kasutatud väga paljudes erinevates seadustes (vt nt Vabariigi Presidendi töökorra seadus, riigivastutuse seadus, päästeteenistuse seadus jne) seega ei pea põhjendatuks seda muuta.

Digitaalse tööplatvormi mõiste leidubki §-s 2, §-s 1 nähakse ette digitaalse tööplatvormi mõistele lühend. Mõiste „digitaalne tööplatvorm“ tuleneb platvormitöö direktiivist ning ei ole mõistlik nii pikka sõnastust seaduses läbivalt kasutada.

2. Käesolevas direktiivis sätestatakse miinimumõigused, mis kohalduvad kõigile liidus platvormitöö tegijatele, kellel on või kellel asjaolude hindamise põhjal leitakse, et neil on tööleping või töösuhe liikmesriikides kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat

§ 2. Kohaldamisala 🔴

Eestis tehtavat platvormitööd korraldava platvormi suhtes kohaldatakse käesolevat seadust olenemata platvormi asukohast ning platvormi ja vahendaja või platvormitöö tegija vahelisele lepingule kohaldatavast õigusest.

Käesolevas seaduses sätestatakse õigused ja kohustused digitaalse tööplatvormi haldurile (edaspidi platvormihaldur) ning platvormitöö tegijale ja vahendajale eesmärgiga parandada platvormi kaudu tehtava töö tingimusi.

§ 2. Kohaldamisala

Kui platvorm (ehk juriidiline või füüsiline isik) asub mõnes teises riigis, ei saa talle Eesti õigust kohaldada, sest Eesti jurisdiktsioon lõppeb Eesti piiril.

Seadus kohaldub Eestis tehtavale platvormitööle sõltumata sellest, millises riigis platvorm ise asub.

Eesti seadusega ei saa muuta Rooma I määrusest tulenevaid lepingule kohalduva õiguse reegleid. Pealegi on § 2 loonud platvormitöö tegija lepingulisele suhtele kohalduva õiguse kohta erireegli, mis kaldub Rooma I määruse art-st 8 kõrvale. Rooma I määruse art 8 loob kohalduva õiguse osas nö segasüsteemi, kus kokkulepitud õigusele lisaks kohaldub näiteks töötegemise koha riigi õigus, kui sealt tuleneb suurem kaitse. Eelnõu

§ 2 seda ei tee.

Mittearvestatud ja selgitatud

Eelnõu §-ga 2 võetakse üle direktiivi artikkel 1 lõige 3: Käesolevat direktiivi kohaldatakse liidus tehtavat platvormitööd korraldavate digitaalsete tööplatvormide suhtes, olenemata nende asukohast või kohaldatavast õigusest.

Sätte eesmärk on tagada, et Rooma I määruse artiklis 8 väljendatud kaitsepõhimõte ei piirduks üksnes töötajatega, vaid laieneks ka platvormitöö tegijatele, kes ei ole töösuhtes. Kuigi Rooma I määruse sätted käsitlevad töötajaid, näeb direktiiv ette, et samalaadsed kaalutlused peavad kehtima ka muudele platvormitöö tegijatele. Seega säte ei muuda Rooma I määrusest tulenevaid reegleid, vaid täiendab neid. Seetõttu on § 2 vajalik direktiivi nõuetekohaseks ülevõtmiseks. Sellisel kujul selgitati sätet ja selle ülevõtmise vajalikkust ka Euroopa Komisjoni platvormitöö direktiivi rakendamise töögrupis.

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 2 - Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„digitaalne tööplatvorm“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab teenust, mis vastab kõigile järgmistele nõuetele:

seda osutatakse vähemalt osaliselt kaugteenusena elektrooniliste vahendite, näiteks veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu;

seda osutatakse teenusesaaja taotlusel;

see hõlmab vajaliku ja olulise komponendina üksikisikute poolt tasu eest tehtava töö korraldamist, olenemata sellest, kas seda tööd tehakse internetis või konkreetses asukohas;

see hõlmab automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamist;

„platvormitöö“ – töö, mida korraldatakse digitaalse tööplatvormi kaudu ja mida teeb liidus üksikisik digitaalse tööplatvormi või vahendaja ja üksikisiku vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas on olemas lepinguline suhe üksikisiku või vahendaja ja teenusesaaja vahel;

„platvormitöö tegija“ – üksikisik, kes teeb platvormitööd, olenemata sellest, milline on lepinguline suhe või millisena on asjaomased pooled selle suhte kindlaks määranud;

„platvormitöötaja“ – platvormitöö tegija, kellel on tööleping või kelle puhul leitakse, et tal on töösuhe liikmesriigis kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat;

„vahendaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes platvormitöö digitaalsele tööplatvormile või digitaalse tööplatvormi kaudu kättesaadavaks tegemise eesmärgil:

loob lepingulise suhte kõnealuse digitaalse tööplatvormi ja platvormitöö tegijaga või

on kõnealuse digitaalse tööplatvormi ja platvormitöö tegija vahel alltöövõtuahelas;

„töötajate esindajad“ – platvormitöötajate esindajad, näiteks ametiühingud ja esindajad, kelle platvormitöötajad on vabalt valinud kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga;

„platvormitöö tegijate esindajad“ – töötajate

esindajad ja, niivõrd kui see on ette nähtud riigisisese õiguse ja tavaga, muude platvormitöö tegijate kui platvormitöötajate esindajad;

„automaatsed seiresüsteemid“ – süsteemid, mida kasutatakse platvormitöö tegijate töötulemuste või töökeskkonnas toimuva tegevuse elektrooniliste vahendite abil kontrollimiseks, jälgimiseks või hindamiseks või toetavad seda, sealhulgas kogudes isikuandmeid;

„automaatsed otsustussüsteemid“ – süsteemid, mida elektrooniliste vahendite abil kasutatakse selliste otsuste tegemiseks või toetamiseks, mis mõjutavad märkimisväärselt platvormitöö tegijaid, sealhulgas platvormitöötajate töötingimusi, eelkõige otsuseid, mis mõjutavad nende töölevõtmist, nende juurdepääsu tööülesannetele ja tööülesannete korraldust, nende töötasu, sealhulgas üksikute tööülesannete hinnastamist, nende ohutust ja tervist, nende tööaega, nende juurdepääsu koolitusele, nende edutamist või samaväärset meedet ja nende lepingulist staatust, sealhulgas nende konto piiramist, peatamist või sulgemist.

2. Lõike 1 punktis a sätestatud digitaalse tööplatvormi määratlus ei hõlma selliste teenuste osutajaid, mille peamine eesmärk on vara kasutamine või jagamine või mille abil saavad isikud, kes ei ole kutsetöötajad, kaupu edasi müüa

3. Terminid 🔴

Platvorm käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik (edaspidi isik), kes osutab teenust, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

teenust osutatakse vähemalt osaliselt kaugteenusena elektrooniliste vahendite, nagu veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu;

teenust osutatakse teenusesaaja taotlusel;

teenus sisaldab olulise osana tasu eest tehtava töö korraldamist;

teenuse osutamisel kasutatakse automaatseid seire- või otsustussüsteeme;

teenuse peamine eesmärk ei ole vara kasutamine, jagamine või kauba müük.

Platvormitöö käesoleva seaduse tähenduses on töö, mida korraldatakse platvormi kaudu ja mida teeb isik platvormi või vahendaja ja isiku vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas isikul või vahendajal on lepinguline suhe teenusesaajaga.

Platvormitöö tegija käesoleva seaduse tähenduses on platvormitööd tegev isik sõltumata sellest, millise lepingu alusel tööd tehakse või millisena on pooled omavahelise suhte kindlaks määranud.

Platvormitöötaja käesoleva seaduse tähenduses on töölepingu alusel platvormitööd tegev füüsiline isik.

Vahendaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes eesmärgiga teha platvormitöö kättesaadavaks platvormile või platvormi kaudu:

loob lepingulise suhte platvormi ja platvormitöö tegijaga või

on platvormi ja platvormitöö tegija vahelises alltöövõtuahelas.

Platvormitöö tegijate esindajad käesoleva seaduse tähenduses on platvormitöötajate esindajad ja muud platvormitöö tegijate esindajad.

Automaatne seiresüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem, mida kasutatakse platvormitöö tegija töö tulemuse või tegevuse jälgimiseks, hindamiseks või kontrollimiseks elektroonilise vahendi abil, kogudes sealhulgas isikuandmeid.

(8) Automaatne otsustussüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem, mida elektrooniliste vahendite abil kasutatakse sellise otsuse tegemiseks või toetamiseks, mis mõjutab märkimisväärselt platvormitöö tegija töötingimusi ja lepingulist staatust. Eelkõige mõjutavad platvormitöö tegijat otsused, mis puudutavad töölevõtmist, juurdepääsu tööülesannetele ja tööülesannete korraldust, töötasu, tööülesannete hinnastamist, ohutust ja tervist, tööaega, juurdepääsu koolitusele, edutamist või muud samaväärset meedet ning tema konto piiramist, peatamist või sulgemist.

§ 3. Terminid

Digitaalne tööplatvorm (edaspidi platvorm) käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik (edaspidi isik), kes osutab teenust, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

teenust osutatakse vähemalt osaliselt kaugteenusena elektrooniliste vahendite, nagu veebisaidi või mobiilirakenduse kaudu;

teenust osutatakse teenusesaaja taotlusel;

teenus sisaldab olulise osana tasu eest füüsilise isiku tehtava töö korraldamist;

teenuse osutamisel kasutatakse automaatseid seire- või otsustussüsteeme;

teenuse peamine eesmärk ei ole vara kasutamine, jagamine või väljaspool enda majandus- ja kutsetegevust kaupade müük.

Platvormitöö käesoleva seaduse tähenduses on töö, mida korraldab platvorm ja mida teeb füüsiline isik platvormi või vahendaja ja füüsilise isiku vahelise lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas füüsilisel isikul või vahendajal on lepinguline suhe teenusesaajaga.

Platvormitöö tegija käesoleva seaduse tähenduses on platvormitööd tegev füüsiline isik sõltumata sellest, millise lepingu alusel tööd tehakse või millisena on pooled omavahelise suhte kindlaks määranud.

Platvormitöötaja käesoleva seaduse tähenduses on töölepingu alusel platvormitööd tegev füüsiline isik.

Vahendaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes eesmärgiga teha platvormitöö kättesaadavaks platvormile või platvormi kaudu:

loob lepingulise suhte platvormi ja platvormitöö tegijaga või

on platvormi ja platvormitöö tegija vahelises alltöövõtuahelas.

(6) Platvormitöö tegijate esindajad käesoleva seaduse tähenduses on platvormitöötajate esindajad ja platvormitöötajateks mitteolevate platvormitöö tegijate esindaja, kelle valimisele, tagasikutsumisele, kellest teatamisele ja volituste kestusele kohaldatakse töötajate usaldusisiku seaduse ptk-s 2 sätestatut. Käesolevas seaduses sätestatud õigustele ja kohustustele lisaks on platvormi töö tegija esindajal töötajate usaldusisiku seaduse §-s 11 sätestatud kohustused.

Platvormitöötajate esindajad käesoleva seaduse tähenduses on usaldusisik töötajate usaldusisiku seaduse kohaselt.

Automaatne otsustussüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem, mida elektrooniliste vahendite abil kasutatakse sellise otsuse tegemiseks või toetamiseks, mis mõjutab märkimisväärselt platvormitöö tegija töötingimusi ja lepingulist staatust. Eelkõige mõjutavad platvormitöö tegijat otsused, mis puudutavad töölevõtmist, juurdepääsu tööülesannetele ja tööülesannete korraldust, töötasu, tööülesannete hinnastamist, ohutust ja tervist, tööaega, juurdepääsu koolitusele, edutamist või muud samaväärset meedet ning tema konto piiramist, peatamist või sulgemist.

Lõige 1: lisatakse viidet, et digitaalne tööplatvorm on lühendatult platvorm.

Lõiked 1 ja 2: Direktiivi art 2 lg 1 p 3 kohaselt on platvormi poolt osutatava teenuse vajalikuks ja oluliseks osaks üksikisiku (Einzelperson/individual) tasu eest tehtava töö korraldamine. Eelnõu § 3 lg 1 p 3 ei sisalda, et platvormi osutava teenuse oluliseks osaks on üksikisiku ehk füüsilise isiku tasu eest tehtava töö korraldamine. Sama viga on ka eelnõu § 3 lg 2 ja 3, kus ei ole täpsustatud, kas platvormitööd teeb või platvormitöö tegijaks on juriidiline või füüsiline isik. Eelnõu seletuskirja kohaselt ongi olnud eelnõu koostamisel selline eesmärk, aga see ei ole kooskõlas direktiivi tekstiga, mis seob platvormitöö ja platvormitöö tegija ainult füüsilise isikuga.

Lõige 2: Eelnõu § 3 lg 1 p 5 on laiem, kui direktiiv. Direktiivi art 2 lg 2 kohaselt ei ole platvormina käsitatav selline teenuse osutaja, mille abil saavad isikud, kes ei ole kutsetöötajad, kaupu edasi müüa. Eelnõust on välja jäänud täiendus „kes ei ole kutsetöötajad“ ja on üksnes välistatud platvormi, mille teenuse peamiseks eesmärgiks on kaupade müük.

Lõiked 6 ja 7: Eelnõus tuleks eristada platvormitöötajate esindajaid ja platvormitöö tegijate esindajaid, sest direktiivis on neid eristatud kui erineva mahuga õiguste kandjaid. Seetõttu on pakutud lg-s 6 definitsioon platvormitöö tegijate kohta ja lg-s 7 definitsioon platvormitöötajate esindaja kohta.

Lõige 6: Direktiivi art 2 lg 1 punkt g kohaselt on platvormitöö tegijate esindajad niivõrd kui see on ette nähtud riigisisese õigusega ja tavaga. Eestis on töötajate esindajad reguleeritud töötajate usaldusisiku seaduses ja töölepingu seaduses.

Eelnõu regulatsiooniga tuleb tagada, et

platvormitöö tegijad ja platvorm saavad üheselt olla kindlad, et tegemist on platvormitöö tegijate esindajaga, mitte isehakanud suvalise isikuga. Seetõttu on ettepanek kohaldada platvormitöö tegijate esindajale töötajate usaldusisiku valimise ja tagasikutsumise kohta sätestatut. Samuti ka töötajate usaldusisiku seaduse §-s 11 sätestatud saladuse hoidmise kohustust.

Lõige 7: Platvormitöö tegijate esindaja on direktiivi art 2 lg 1 punktis f määratletud, kui isikud, kelle on platvormitöötajad vabalt valinud kooskõlas riigisisese õigusega ja tavaga. Eestis reguleerib töötajate esindajaga seonduvat töötajate usaldusisiku seadus. Seetõttu tuleks platvormitöötajate esindaja määratleda, kui usaldusisikut töötajate usaldusisiku seaduse tähenduses. Platvormitöötajate usaldusisik valitakse jne töötajate usaldusisiku seaduse kohaselt. Tal on samad õigused ja kohustused, mis töötajate usaldusisikus, millele lisanduvad platvormitöötajate esindajale eelnõust tulevad õigused ja kohustused.

Arvestatud osaliselt

Lõige 1: Lühend määratakse tavaliselt mõiste esmakordsel kasutamisel, seega sobib see §-i 1, kus kasutatakse mõistet digitaalne tööplatvorm esimest korda.

Lõiked 1 ja 2: Kuigi juriidiline isik tegutseb alati füüsiliste isikute kaudu, omistatakse õiguslikult selline tegevus tihti juriidilisele isikule. Me ei pea seetõttu põhjendatuks asendada eelnõu § 3 lõikes 2 sõna „isik“ sõnaga „füüsiline isik“. Eesti õiguskeeles võib „füüsiline isik“ kutsuda üles liiga kitsale tõlgendusele, mille kohaselt jääksid kaitse alt välja need platvormitöö tegijad, kes teevad tööd küll isiklikult, kuid kasutavad selleks ettevõtlusvormi, näiteks osaühingut. Selline tulemus ei oleks kooskõlas direktiivi eesmärgiga tagada kaitse kõigile platvormitööd tegevatele isikutele.

Lõige 2: Tõepoolest, sõnastust analüüsides välistatakse direktiivi mõiste alt laiem hulk platvorme, kui direktiiviga ette nähti. Täname tähelepanu juhtimast, oleme sõnastust muutnud.

Lõiked 6 ja 7: Töötajate esindaja mõistet ei ole vaja eelnõus eraldi uuesti defineerida, kuna see on Eesti õiguses juba olemas ning tuleneb eelkõige töötajate usaldusisiku seadusest ja ametiühingute seadusest. Eelnõus on platvormitöö tegijate esindaja mõiste kujundatud teadlikult laia katusmõistena, mis hõlmab nii platvormitöötajate esindajaid kui ka muid platvormitöö tegijate esindajaid. See lähenemine võimaldab arvestada erinevaid esindusvorme ega seo platvormitöö tegijate esindamist põhjendamatult ainult ühe seaduse mudeliga.

Töötajate esindajate ja platvormitöö tegijate esindajate mõistete sidumine üksnes TUIS-iga ei ole meie hinnangul põhjendatud. Ühelt poolt tuleneb töötajate esindusõigus ka ametiühingute seadusest. Teiselt poolt on TUIS olemuslikult üles ehitatud töötaja ja tööandja vahelisele klassikalisele töösuhtele ega sobi reguleerima kõigi platvormitöö tegijate esindusõigust, eriti olukorras, kus osa neist ei ole töölepingulises suhtes. Samuti tooks TUIS-i pakutud kujul ülevõtmine kaasa tasakaalustamata lahenduse: ettepanekuga soovitakse TUIS-ist üle võtta eeskätt kohustused, kuid mitte TUIS-ist tulenevat õiguste ja tagatiste süsteemi, nagu näiteks §-s 9 sätestatud usaldusisiku õigused, tegevuseks vajalikud tingimused, õigus koolitustele, kollektiivläbirääkimistele, kollektiivse töötüli lahendamisele, jne. Samuti juhime tähelepanu, et TUIS § 19 kohaselt tuleb esindaja mittevalimise korral informeerida ja konsulteerida kõiki töötajaid – see loogika peaks sellisel juhul samuti laienema platvormitöö tegijatele.

Me ei näe ka ohtu, et platvormitöö tegijaid saaks esindada „suvaline isik” ilma õigusliku aluseta. Eestis tuleneb esindusõigus seadusest (nt TsÜS-i 8. peatükist) või volitusest ning vajaduse korral tuleb seda tõendada.

Samuti tuleb arvestada, et direktiivi rakendamine ei tohi vähendada juba olemasolevat kaitsetaset ega olemasolevaid esindajate õigusi. Direktiivi artikkel 26 lõige 1 näeb ette, et direktiiv ei saa olla piisav alus muu hulgas platvormitöö tegijate esindajate kehtivate õiguste vähendamiseks. Seega läheb ettepanek ka direktiivi nõudega vastuollu.

Ka rahvusvahelised nõuded toetavad olemasolevat lähenemist – näiteks põhineb Eesti olemasolev esindusõiguse süsteem suuresti ILO konventsioonile nr 87 ja 98, mis näevad ette töötajate organisatsioonide moodustamise vabaduse ja esindamise õiguse. Seetõttu ei pea me võimalikuks liikuda kitsama ja jäigema mudeli poole, mis teeks juba olemasolevat töötajate ja töötegijate esindajate valimise ja esindamise korda keerulisemaks ja läheks vastuollu nii direktiivi kui rahvusvaheliste konventsioonidega.

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 21 - Juurdepääs tõenditele

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi sätetega seotud menetlustes on liikmesriigi kohtutel või pädevatel asutustel võimalik nõuda digitaalselt tööplatvormilt kõigi tema käsutuses olevate asjakohaste tõendite avaldamist.

Liikmesriigid tagavad, et liikmesriikide kohtutel on õigus nõuda konfidentsiaalset teavet sisaldavate tõendite avaldamist, kui nad peavad seda menetluse jaoks oluliseks. Liikmesriigid tagavad, et sellise teabe avaldamise nõudmisel on liikmesriikide kohtutel kasutada tulemuslikud meetmed kõnealuse teabe kaitsmiseks.

🔴

Eelnõus ülevõttev regulatsioon puudub. Vastavustabeli kohaselt on Eesti õigus kooskõlas.

§ 3-1 . Ärisaladuse kaitse

Käesolevas seaduses platvormile ette nähtud teabe avaldamise, kätte saadavaks tegemise, selgituste andmise või põhjenduste esitamise kohustus ei hõlma ärisaladuse või muud liiki konfidentsiaalse teabe avaldamist või kätte saadavaks tegemist.

Igaüks, kellele saab käesolevas seaduses reguleeritud õiguste teostamisel või kohustuste täitmisel teatavaks platvormi selgelt konfidentsiaalsena antud teave, ei tohi sellist teavet ilma platvormi nõusolekuta kolmandale isikule avaldada.

Ärisaladuse kaitsele kohaldatakse EKTÄKS, aga suurema selguse tagamiseks oleks mõistlik käesolevas seaduses ette näha eraldi regulatsioon. Ettepanek on täiendada eelnõud uue paragrahviga 4, mis reguleeriks ärisaladuse ja muud liiki konfidentsiaalse teabe kaitset.

Direktiivi art-st 21 tuleneb, et konfidentsiaalset teavet tuleb avaldada ainult pädevale asutusele (kohtule), kui tagatud on tulemuslikud meetmed teabe kaitsmiseks. Kohtumenetluses ja haldusmenetluses on Eestis sellised meetmed olemas. Seetõttu, tuleb rt 21 regulatsioonist järeldada, et muudele isikutele, sh vahendajatele, platvormitöö tegijate esindajatele, ei pea ärisaladuseks kvalifitseeritavat infot avaldama. Kui selline teave siiski avaldatakse ning see on selgelt tähistatud ärisaladusena käsitletava infona, tuleks tagada, et seda ei tohi edasi avaldada.

Vt ka põhjenduspunkt 63, mille kohaselt tuleb platvormil avaldada kõik asjakohased andmed, sh konfidentsiaalne teave. Konfidentsiaalne teave tuleb siiski avaldada ainult siis, kui on olemas mõjusad meetmed konfidentsiaalse teabe kaitseks. Seega tuleneb põhjenduspunktist 63 järeldada, et konfidentsiaalse teabe, mille hulka kuulub ka ärisaladus, avaldamise kohustus on platvormil vaid tingimusel, et selle kaitseks on sätestatud vajalikud meetmed.

Kui platvorm peaks avaldama konfidentsiaalset teavet (sh ärisaladust) kõigile platvormitöö tegijatele, siis puuduvad kehtivas õiguses mõjusad meetmed selle teabe kaitseks. EKTÄKS-i ja VÕS-i alusel saab küll esitada kahju hüvitamise jms nõudeid, kui ärisaladust on lubamatult avaldatud, kuid need õiguskaitsevahendid toimivad üksnes tagantjärele ega takista ärisaladuse esmast avalikustamist, mille tulemusel on esmane kahjulik tagajärg ettevõtja jaoks juba tekkinud.Selle kõrvaldamine aeganõudev (tihti aastaid) kestev protsess. Seetõttu peaks eenõu art 21 ja põhjenduspunkti 63 alusel andma platvormile õiguse ärisaladust mitte avaldadada.

Eelnõus ei ole vaja eraldi defineerida, mida lugeda platvormitöö seadusetähenduses konfidentsiaalseks teabeks. Ärisaladus on defineeritud juba EKTÄKS § 5 lg-s 2 ning eraldi regulatsiooni platvormi ärisaladuse defineerimiseks vaja ei ole. Tuleb arvestada, et platvormi kaudu võidakse teha väga erineva sisuga platvormitööd. Ei ole võimalik ette näha, mida iga konkreetse ärimudeli puhul tuleb lugeda ärisaladuseks. Seetõttu tuleb lähtuda EKTÄKS § 5 lg-s 2 sätestatud üldistest kriteeriumitest. Ka EKTÄKS aluseks oleva direktiivi (EL) 2016/943 põhjenduspunkti 14 kohaselt: “On oluline kehtestada ärisaladuse ühetähenduslik määratlus, ilma et piirataks objekti, mida tuleb omastamise vastu kaitsta”. Seega on EL õigusega igati kooskõlas, kui ka platvormi puhul lähtume ärisaladusest ja selle kaitsest ärisaladuse direktiivi ((EL) 2016/943) nõutest, direktiivi mõttest ja eesmärgist.

Arvestatud osaliselt ja seletuskirja täiendatud

Ettepanekut ei saa täielikult arvestada, kuna direktiiv ei näe ette üldist erandit, mille alusel võiks platvorm jätta algoritmilise juhtimisega seotud kohustused täitmata põhjusel, et tegemist on ärisaladuse, infosüsteemi turvalisuse või pettuste ennetamisega. Direktiivi eesmärk on suurendada platvormitöö algoritmilises juhtimises läbipaistvust, õiglust, inimjärelevalvet, ohutust ja vastutust ning tagada platvormitöö tegijatele selgem teave nende töötingimusi mõjutavate automaatsete süsteemide kohta. Seetõttu ei oleks direktiivi nõuetega kooskõlas erand, mis võimaldaks §-des 7–14 sätestatud kohustuste täitmata jätmist.

Konfidentsiaalse teabe definitsioon on tuletatav TRIPS-lepingust , mille artikkel 39 räägib avaldamata teabest, ning EL õiguses kattub see sisuliselt ärisaladuse direktiivis sätestatud ärisaladuse mõistega: kaitstav on teave, mis ei ole üldiselt teada ega kergesti kättesaadav, millel on salajasuse tõttu kaubanduslik väärtus ning mille saladuses hoidmiseks on võetud mõistlikke samme. Ka Euroopa Komisjon viitab platvormitöö direktiivi artikli 21 selgitamisel ärisaladuste direktiivile, kuigi juhime tähelepanu, et artikkel 21 puudutab ärisaladust menetlustes ning ei hõlma artiklis 9 nimetatud üldist teavet (kui mõne konkreetse menetluse raames on vaja minna sügavamale ja hinnata tõeliselt tundlikku infot, lahendatakse see artikli 21 alusel kohtu või pädeva asutuse kontrolli all ning vajalike kaitsemeetmetega).

Platvormilt nõutakse direktiivi kohaselt üldist teavet kategooriate, eesmärkide, vastuvõtjate, otsuste liikide, peamiste parameetrite ja nende suhtelise tähtsuse kohta. Direktiiv ei nõua allikakoodi, täpseid valemeid, algoritmilise hinnastamise detailset tehnilist loogikat, järjestusalgoritmi täielikku toimimist, pettusevastaste süsteemide üksikasju, mudeli arhitektuuri, treeningandmestikke ega muid sarnaseid tundlikke tehnilisi üksikasju. Seetõttu ei saa järeldada, et artikli 9 kohane läbipaistvusteave hõlmaks ärisaladusi. Samuti ei ole direktiivis vastavat erandit ette nähtud just seetõttu, et vastasel juhul oleks võimalik igasugune teave konfidentsiaalseks kuulutada ja läbipaistvuskohustus sisuliselt kehtetuks muuta.

Ka Eesti ametlikes seisukohtades platvormitöö tingimuste parandamise direktiivi eelnõu kohta on esile toodud, et Vabariigi Valitsus toetab ja peab mõistlikuks direktiiviga kavandatavaid meetmeid algoritmilise juhtimise läbipaistvuse suurendamiseks. Peame jätkuvalt mõistlikuks, et platvormitöö tegijal oleks õigus saada üldine arusaadav teave selle kohta, kuidas teda seiratakse, milliseid andmekategooriaid ja peamisi parameetreid selles arvesse võetakse ning kuidas võivad kujuneda tema tööülesannete jaotus, tasu või muud teda mõjutavad otsused. See on üks direktiivi keskseid eesmärke. Samuti kehtivad samad kohustused kogu Euroopa Liidus kõigile direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele platvormidele, mistõttu ei saa läbipaistvuskohustusi täites sattuda üks platvormiettevõtja konkurentidest halvemasse olukorda.

Kuna ärisaladuse avaldamist pole eelnõuga nõutud, siis ei ole pakutud regulatsioon asjakohane. Samas oleme kohase selgitusega täiendanud eelnõu seletuskirja.

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 3 - Vahendajad

Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et kui digitaalne tööplatvorm kasutab vahendajaid, on platvormitöö tegijatel, kellel on vahendajaga lepinguline suhe, samasugune käesoleva direktiiviga ette nähtud kaitsetase kui neil, kellel on digitaalse tööplatvormiga otsene lepinguline suhe. Selleks võtavad liikmesriigid kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga meetmeid asjakohaste mehhanismide kehtestamiseks, mis asjakohasel juhul hõlmavad solidaarvastutuse süsteeme.

Vt ka põhjenduspunkt 24

§ 4. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral

🔴

Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, lepivad platvorm ja vahendaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku, kes vastutab käesolevas seaduses platvormile sätestatud kohustuste täitmise eest.

Platvorm ja vahendaja teevad koostööd ja vahetavad teavet ulatuses, mis on vajalik platvormitöö tegijale käesoleva seadusega ettenähtud õiguste tagamiseks.

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe puudumise korral vastutavad platvorm ja vahendaja käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmise eest solidaarselt.

§ 4. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral

Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, on vahendajal platvormitöö tegija ees kõik käesolevas seaduses platvormile ette nähtud õigused ja kohustused. Vahendaja nõudmisel esitab platvorm vahendajale kohustuste täitmiseks vajaliku teabe, selgitused või põhjendused.

Platvorm võtab kasutusele mõistlikult vajalikud meetmed vahendajale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise kontrollimiseks.

Platvorm vastutab vahendajaga solidaarselt lõikest 1 vahendajale tulenevate kohustuste täitmise eest, kui platvorm ei ole vahendajale vajalikku teavet esitanud või rakendanud mõistlikult vajalike meetmeid vahendaja kohustuste täitmise kontrollimiseks.

Direktiivi art 3 ei täpsusta, kuidas liikmesriik peab tagama, et vahendaja kaudu platvormitöö tegija saaks samaväärse kaitse kui olukorras, kus vahendajat ei ole ja platvormitöö tegija on otse õigussuhtes platvormiga. Vahendaja ja platvormi kohustuste tasakaalu tagamiseks tuleks Eestis valida lahendus, kui platvormitöö tegijate ees täidab seadusega pandud kohustused vahendaja, sest tema kontrollib platvormitöö tegijate tegevust ja tööd. Samas tuleks ette näha meetmed, mis tagaksid platvormitöö tegijale direktiivis ette nähtud õigused.

Selleks, et vahendaja saaks enda kohustusi platvormitöö tegijate ees kaitsta, tuleb platvormil anda vahendajale vajalik teave. Vahendaja ja platvorm saavad omavahelise lepinguga sellist teabevahetust täpsemalt reguleerida.

Täiendavalt tuleks ette näha, et platvormil tuleb võtta kasutusele mõistlikud meetmed, et kontrollida vahendajale ette nähtud kohustuste täitmist. Selleks tuleks platvormil näiteks regulaarselt nõuda aruandeid või ülevaateid, kuidas vahendaja platvormitöö tegijate ees kohustusi täidab. Näiteks lepitakse vahendaja ja platvormi vahel kokku, et vahendaja esitab kvartaalselt ülevaateid ja raporteid.

Kuigi direktiivi art 3 ei sea vahendaja ja platvormi solidaarvastutust kohustuslikuks, siis võibsiseriiklikult olla mõistlik platvormitöö tegijate õiguste kaitseks ette näha, et kui platvorm ei ole kontrollinud, kas vahendaja täidab platvormitöö tegija ees ette nähtud kohustused (edastab nõutud teabe jne) või platvorm ei ole vahendajale vajaliku teavet esitanud, siis vastutavad platvorm ja vahendaja solidaarselt.

Selgitatud

Meie hinnangul tagab eelnõu praegune lahendus suurema paindlikkuse ja sobib paremini erinevate võimalike vahendaja kasutamise mudelitega. Juba kehtivas sõnastuses on platvormil ja vahendajal võimalik omavahel kokku leppida, kes milliseid kohustusi täidab, ning vajaduse korral saab sellises kokkuleppes ette näha ka teie pakutud lahendusele sarnase vastutuse jaotuse. Seetõttu ei pea me põhjendatuks kirjutada seadusesse ette ühte kindlat mudelit, mille kohaselt oleks vahendaja alati esmane kohustatud isik ja platvormi vastutus sõltuks täiendavalt kontrollimeetmete rakendamisest.

Peame oluliseks arvestada, et olukorrad võivad praktikas olla väga erinevad. Mõnel juhul võib vahendajal olla suurem roll töötegijate igapäevases juhtimises, kuid samal ajal pärinevad enamus käesolevast seadusest tulenevad kohustused siiski platvormi infrastruktuurist. Näiteks selgituste andmine ja läbivaatamistaotluste lahendamine, samuti teave automaatsete süsteemide toimimise kohta saavad sageli tulla just platvormilt, kuna see teave on seotud platvormi süsteemidega. Sellest lähtudes peame õigeks, et platvorm ja vahendaja lepivad kohustuste jaotuse omavahel kokku võimalikult paindlikult ning kui vahendaja sellega nõustub, on neil võimalik kokku leppida ka teie pakutud lahendusele lähedases mudelis. Seaduse tasandil ei pea me siiski põhjendatuks sellist ühte konkreetset lahendust ette kirjutada.

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 4 - Õige tööalase staatuse kindlaksmääramine

Liikmesriigid kehtestavad asjakohase ja tulemusliku korra platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse kindlaksmääramise kontrollimiseks ja tagamiseks, eesmärgiga teha kindlaks, kas on olemas töösuhe liikmesriikides kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat, sealhulgas artikli 5 kohase töösuhte õigusliku eelduse kohaldamise kaudu.

Töösuhte olemasolu kindlakstegemisel juhindutakse peamiselt tegeliku töö tegemisega seotud asjaoludest, sealhulgas automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisest platvormitöö korraldamisel, olenemata sellest, kuidas see suhe on määratud lepingulises kokkuleppes, milles asjaomased pooled võivad olla kokku leppinud.

Kui töösuhte olemasolu on kindlaks tehtud, määratakse vastavalt liikmesriigi õigussüsteemile selgelt kindlaks tööandja kohustusi kandev pool või pooled.

§ 5. Töösuhte tuvastamine 🟢

Töösuhte tuvastamisel võetakse arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja kontrolli ulatust, sealhulgas automaatse seire- ja otsustussüsteemi kasutamist.

§ 5. Töösuhte tuvastamine

Töösuhte tuvastamisel võetakse arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja kontrolli ulatust, sealhulgas arvestatakse automaatse seire-või otsustussüsteemi kasutamist ja ulatust platvormitöö korraldamisel. Töösuhte tuvastamisel ei arvestata käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 platvormile kehtestatud kontrollimeetmete rakendamist vahendaja suhtes.

Eelnõusse tuleks § 5 Töösuhte tuvastamine juurde lisada eraldi lause selle kohta, et kui platvorm teostab vahendaja tegevuse üle kontrolli, et veenduda platvormitöö tegijate ees olevate kohustuste täitmises, siis see ei ole arvestatav töösuhte tuvastamisel. Sellist kontrolli teeb platvorm teisel eesmärgi, kui töötaja juhtimine ja kontrollimine töölepingu tähenduses.

Arvestatud osaliselt

Oleme üle võtnud teie sõnastusettepaneku esimese lause osas. Teise lause osas jätame ettepaneku arvestamata eelneva punkti juures esitatud põhjustel.

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 5 - Õiguslik eeldus

Õiguslikult eeldatakse, et digitaalse tööplatvormi ja selle platvormi kaudu platvormitöö tegija vaheline lepinguline suhe on töösuhe, kui leitakse asjaolusid, mis viitavad liikmesriikides kehtivate riigisiseste õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade kohasele juhtimisele ja kontrollile, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat. Kui digitaalne tööplatvorm püüab õiguslikku eeldust ümber lükata, peab digitaalne tööplatvorm tõendama, et kõnealune lepinguline suhe ei ole töösuhe liikmesriikides kehtivate õigusaktide, kollektiivlepingute või tavade tähenduses, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat.

Lõike 1 kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid tulemusliku ümberlükatava töösuhte õigusliku eelduse, mis kujutab endast menetluse lihtsustamist platvormitöö tegijate jaoks. Lisaks tagavad liikmesriigid, et kõnealune õiguslik eeldus ei suurenda platvormitöö tegijate või nende esindajate nõuete koormust nende õige tööalase staatuse kindlaksmääramise menetluses.

Käesolevas artiklis sätestatud õiguslikku eeldust kohaldatakse kõigis asjaomastes haldus-või kohtumenetlustes, kui vaidluse all on platvormitöö tegija õige tööalase staatuse kindlaksmääramine.

Õiguslikku eeldust ei kohaldata maksu-, kriminaal-ja sotsiaalkindlustusmenetluste suhtes. Liikmesriigid võivad siiski sellistes menetlustes kohaldada õiguslikku eeldust riigisisese õiguse alusel.

Platvormitöö tegijatel, ning kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga nende esindajatel, on õigus algatada lõike 3 esimeses lõigus osutatud menetlusi platvormitöö tegija õige tööalase staatuse kindlaksmääramiseks.

Kui riigi pädev asutus leiab, et platvormitöö tegija võib olla valesti liigitatud, võtab ta kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga asjakohased meetmed või algatab menetlused kõnealuse isiku õige tööalase staatuse kindlaksmääramiseks.

6. Lepinguliste suhete puhul, mis on sõlmitud enne 2. detsembrit 2026 ja mis on sel kuupäeval veel kehtivad, kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud õiguslikku eeldust üksnes ajavahemiku suhtes, mis algab kõnealusest kuupäevast

§ 6. Töösuhte eeldus platvormitöös 🟡

Platvormitööle kohaldatakse töölepingu seaduse § 1 lõikes 2 sätestatud eeldust töölepingu olemasolu kohta.

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeldus ei rakendu, kui platvorm tõendab, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel ei ole töösuhet töölepingu seaduse tähenduses

§ 6. Töösuhte eeldus platvormitöös

Platvormi ja platvormitöö tegija vahelisele lepingule kohaldatakse töölepingu seaduse § 1 lõikest 2 tulenevat eeldust, et tegemist on töölepinguga.

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeldus ei rakendu, kui platvorm tõendab, et platvormi ja platvormitöö tegija vahel ei ole töösuhet töölepingu seaduse tähenduses.

Eelnõu § 3 lg 2 kohaselt on platvormitöö selline töö, mida teeb platvormitöö tegija kas vahendajaga sõlmitud lepingu alusel või platvormiga sõlmitud lepingu alusel.

Direktiivi art 5 lg 1 piirab töösuhte eelduse digitaalse tööplatvormi ja selle platvormi kaudu platvormitöö tegija vahelise lepingulise suhtega. Seega, kui platvormitöö tegija ja platvormi vahel ei ole lepingulist suhet, vaid lepinguline suhe on platvormitöö tegija ja vahendaja vahel, siis direktiivi art 5 kohaselt töölepingu olemasolu eeldus ei kohaldu. Direktiivi on seega eelnõu § 6 lõikes 1 laiendavalt üle võetud.

Direktiivi art 5 ülevõtmiseks puudub vajadus eelnõu § 6 lg 1 järele, kuna TLS § 1 lg 2 eeldus kehtib ja kohaldub igal juhul, kui inimene teeb teisele isikule tööd, mida tavapäraselt tehakse tasu eest. Ka ilma eelnõu §-ta 6 kohalduks TLS § 1 lg 2 eeldus platvormitööle või igal muul viisil korraldatud tööle.

Eelnõu § 6 lg 2 regulatiivne vajadus ei ole arusaadav ja vajalik. Kehtivas sõnastuses on säte ebatäpne ning võib viia ebaõigete tõlgendusteni. Kui TLS § 1 lg 2 alusel eeldatakse töölepingu olemasolu, siis see eeldus kohaldub alati. Seaduses mingi õigusliku asjaolu eeldamine tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramist. Kui keegi, näiteks töö tellija/tööandja/platvorm vms soovib eelduse ümber lükata, siis peab ta tõendama vastupidist. Ei ole õige seaduses sätestada, et eeldust ümberlükkavate tõendite esitamisel eeldus ei rakendu. Eeldus rakendub, kuid tõendite alusel saab eelduse ümber lükata ja otsustada, et töölepingu eeldamine ei ole olnud õige. Seetõttu tuleks eelnõu § 6 lg 2 tuleks välja jätta kui eksitav ja ebakorrektne säte.

Arvestatud osaliselt

Oleme kohendanud nii § 6 lõike 1 kui lõike 2 sõnastust. Samas ei saa me teie pakutud täpset sõnastust kasutada. Direktiivi artikkel 26 lõige 1 näeb ette, et direktiivi rakendamine ei tohi olla aluseks liikmesriigis juba olemasoleva kaitsetaseme alandamisele, sealhulgas platvormitöö tegijate õige tööalase staatuse kindlaksmääramise menetluste osas. Eesti õiguses kehtib juba töölepingu seaduse § 1 alusel üldine töölepingu olemasolu eeldus ning sellest kitsama lahenduse kehtestamine platvormitööle, eriti vahendaja kaudu tehtava töö puhul, võiks olemasolevat kaitsetaset vähendada.

Samuti nõuab direktiiv sõnaselgelt ümberpööratud tõendamiskoormuse kehtestamist ning komisjoni selgituste kohaselt peab see nähtuma ka regulatsiooni tekstist. Selline sõnastus aitab ka juriidiliste eriteadmisteta isikutel mõista, et õigusliku eelduse suhtes kehtib ümberpööratud tõendamiskoormus ning sarnast sõnastusloogikat on kasutatud ka mujal, näiteks VõrdKS § 8 või TLS § 92 lõiked 2, 3 ja 4.

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 7 - Piirangud isikuandmete töötlemisel automaatsete seire- või otsustussüsteemide abil

Digitaalsed tööplatvormid ei tee automaatsete seire- või otsustussüsteemide abil järgmist:

ei töötle platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid;

ei töötle eravestlustega seotud isikuandmeid, sealhulgas teabevahetust muude platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajatega;

ei kogu platvormitöö tegija isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku ega tee platvormitööd;

ei töötle isikuandmeid, et prognoosida põhiõiguste, sealhulgas ühinemisvabaduse, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse või teavitamise ja konsulteerimise õiguse kasutamist, nagu on sätestatud põhiõiguste hartas;

ei töötle isikuandmeid, et tuletada isiku rassilist või etnilist päritolu, rändestaatust, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi, puuet, terviseseisundit, sealhulgas krooniliste haiguste või HIV staatust, emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, ametiühingusse kuulumist, seksuaalelu või seksuaalset sättumust;

ei töötle platvormitöö tegija mis tahes biomeetrilisi andmeid, nagu need on määratletud määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 14, et teha kindlaks nimetatud isiku identiteet, võrreldes kõnealuseid andmeid andmebaasi salvestatud muude füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega.

Käesolevat artiklit kohaldatakse kõigi platvormitöö tegijate suhtes alates töölevõtmis- või valikuprotsessi algusest.

Lisaks automaatsetele seire- ja otsustussüsteemidele kohaldatakse käesolevat artiklit ka juhul, kui digitaalsetes tööplatvormides kasutatakse automaatseid süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis ükskõik mis viisil mõjutavad platvormitöö tegijaid.

§ 7. Isikuandmete töötlemise piirangud 🟢

Platvorm ei või automaatsete seire- ja otsustussüsteemide abil:

töödelda platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid;

töödelda platvormitöö tegija eravestlustega seotud isikuandmeid, sealhulgas teabevahetust teiste platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajatega;

koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku ega tee platvormitööd;

töödelda isikuandmeid eesmärgiga prognoosida platvormitöö tegija Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõiguste, sealhulgas ühinemisvabaduse, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse või teavitamise ja konsulteerimise õiguse kasutamist;

töödelda isikuandmeid eesmärgiga järeldada platvormitöö tegija rassi, etnilist päritolu, rändestaatust, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi, puuet, terviseseisundit, emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, ametiühingusse kuulumist, seksuaalelu või seksuaalset sättumust;

töödelda platvormitöö tegija biomeetrilisi andmeid tema identifitseerimise eesmärgil, võrreldes kõnealuseid andmeid teiste füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega.

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades.

Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvorm kasutab käesoleva seaduse § 3 lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, mis teevad või toetavad otsuseid, mis ükskõik mil viisil mõjutavad platvormitöö tegijaid.

§ 7. Isikuandmete töötlemise piirangud

Platvorm ei või automaatsete seire- ja otsustussüsteemide või mistahes automaatsete süsteemide, mis teevad või toetavad platvormi otsuseid, mis ükskõik mil viisil mõjutavad platvormitöö tegijaid, abil:

töödelda platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid;

töödelda platvormitöö tegija eravestlustega seotud isikuandmeid, sealhulgas teabevahetust teiste platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajatega;

koguda isikuandmeid ajal, mil platvormitöö tegija ei paku ega tee platvormitööd;

töödelda platvormitöö tegija biomeetrilisi andmeid tema identifitseerimise eesmärgil, võrreldes kõnealuseid andmeid teiste füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega.

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka platvormitöö tegijaga platvormitöö tegemiseks peetaval lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades.

Lõike 1 preambulit tuleks täiendada viitega, et piirangud kohalduvad ka § 7 lõikes 3 kirjeldatud laiemale ringile automaatsetele süsteemidele – ehk mistahes süsteemidele, mis teevad või toetavad platvormi otsuseid. See tagab, et lõike 1 piirangud kehtivad kõigi asjassepuutuvate automaatsüsteemide suhtes, mitte ainult neile, mis on defineeritud automaatsete seire- ja otsustussüsteemidena.

Lõike 2 sõnastust tuleks täpsustada selliselt, et säte hõlmab ka platvormitöö tegijaga peetavaid lepingueelseid läbirääkimisi.

Lõige 3 tuleks kustutada, sest vastav täiendus tehakse lõikesse 1.

Mittearvestatud ja selgitatud

Aitäh ettepaneku eest. Meie hinnangul saavutab ka eelnõu praegune sõnastus sama tulemuse. § 7 lõikeid 1–3 tuleb lugeda koos ning nende koostoimest tuleneb piisavalt selgelt, et piirangud kohalduvad ka lõikes 3 nimetatud muudele automaatsetele süsteemidele. Kuivõrd ka teistelt partneritelt ei ole samalaadseid ettepanekuid selles küsimuses laekunud, siisjätame teksti selles osas muutmata.

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 8 - Andmekaitsealane mõjuhinnang

Isikuandmete töötlemine digitaalse tööplatvormi poolt automaatsete seire- või otsustussüsteemide abil on töötlemisviis, mis võib tõenäoliselt kaasa tuua suure ohu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele määruse (EL) 2016/679 artikli 35 lõike 1 tähenduses. Kui digitaalsed tööplatvormid hindavad kõnealuse artikli kohaselt automaatsetes seire- ja otsustussüsteemides isikuandmete töötlemise mõju platvormitöö tegijate isikuandmete kaitsele, sealhulgas käesoleva direktiivi artiklis 7 sätestatud töötlemise piirangutele, küsivad digitaalsed tööplatvormid, kes tegutsevad määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis

7 määratletud vastutavate töötlejatena, platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti.

Digitaalsed tööplatvormid esitavad lõikes 1 osutatud hinnangu tulemused töötajate esindajatele.

§ 8. Andmekaitsealane mõjuhinnang 🟡

Platvorm teeb automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artiklis 35 sätestatud andmekaitsealase mõjuhinnangu, milles hinnatakse ka vastavust käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud isikuandmete töötlemise piirangutele.

Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele.

§ 8. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Platvorm teeb automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artiklis 35 sätestatud andmekaitsealase mõjuhinnangu, milles hinnatakse ka vastavust käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud isikuandmete töötlemise piirangutele.

Platvorm küsib mõjuhinnangu koostamisel platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohti ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöötajate esindajatele ja platvormitöö tegijate esindajatele seoses platvormitöö tegijate isikuandmete kaitsega.

Rakendussäte:

§ X. Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine

Platvormid, mis seaduse jõustumise kuupäeval juba kasutavad automatiseeritud jälgimis- või otsustussüsteeme, millele ei ole varem tehtud andmekaitsealast mõjuhinnangut, peavad täitma § 9 lõikes 1 sätestatud nõude 12 kuu jooksul alates seaduse jõustumisest.

Lõikes 2 on kehtestatud platvormile kohustus esitada mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajatele. Direktiivi art 8 lg 2 paneb platvormile kohustuse esitada tulemused töötajate esindajatele (Arbeitnehmervertretern). Direktiivi art 15 laiendab platvormitöö tegijate esindajate õigusi ainult seoses isikuandmete kaitsega.

Andmekaitselase mõjuhinnangu tegemine on aeganõudev tegevus. Selleks tuleks ette näha rakendussäte, et käesoleva seaduse jõustumisega kohalduv andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise kohustus on 12 kuu jooksul seaduse jõustumisest. Selline säte loob platvormile vajaliku selguse.

Arvestatud osaliselt

Oleme soovitud täpsustuse sisse viinud eelnõukohase seaduse seletuskirja, kus täpsustatakse, et platvormitöö tegijatele ja nende esindajatele ei pea avaldama andmekaitsealase mõjuhinnangu selliseid osi, milles võib sisalduda ärisaladus. Samas juhime tähelepanu, et terve andmekaitsealane mõjuhinnang puudutab isikuandmete kaitset, millega seoses platvormitöö tegijate esindajate õigused laiendatud on.

Rakendussäte: Soovitud säte võib olla direktiiviga vastuolus, kuna direktiivi nõuded peavad rakenduma kohe. Samas on mõistetav, et seaduse jõustumisest alates esimene aasta kulub seaduse nõuetega kohanemisele ning saame kinnitada, et arvestame selle ajaraamiga ja lähtume järelevalve teostamisel mõistlikkuse printsiipidest.

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 9 - Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide läbipaistvus

Liikmesriigid nõuavad, et digitaalsed tööplatvormid teavitaksid platvormitöö tegijaid, platvormitöötajate esindajad ja taotluse korral riigi pädevaid asutusi automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisest.

See teave hõlmab järgmist:

automaatsete seiresüsteemide puhul:

asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või et need võetakse kasutusele;

selliste süsteemide poolt kontrollitavate, seiratavate või hinnatavate andmete ja tegevuste kategooriad, sealhulgas teenusesaajate hinnangud;

seire eesmärk ja kuidas süsteem seda seiret teeb;

sellistes süsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning selliste isikuandmete mis tahes edastamine või üleandmine, sealhulgas kontsernisiseselt;

automaatsete otsustussüsteemide puhul:

asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või et need võetakse kasutusele;

selliste süsteemidega tehtavate või toetatavate otsuste kategooriad;

andmete kategooriad ja peamised parameetrid, mida sellistes süsteemides arvesse võetakse, ja nende peamiste parameetrite suhteline tähtsus automaatsete otsuste tegemisel, sealhulgas viis, kuidas platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine otsuseid mõjutavad;

kui tehakse otsused peatada või sulgeda platvormitöö tegija konto või kehtestada sellele piirangud või keelduda tehtud töö eest tasu maksmisest, samuti otsuste puhul, mis puudutavad nende lepingulist staatust, või mis tahes muu samaväärse või kahjuliku mõjuga otsuste puhul – selliste otsuste põhjused;

c) igat liiki otsused, mida teevad või toetavad automaatsed otsustussüsteemid, mis mõjutavad platvormitöö tegijaid mis tahes viisil.

2. Digitaalsed tööplatvormid esitavad lõikes 1 osutatud teabe kirjaliku dokumendina, mis võib olla elektrooniline. Teave esitatakse läbipaistval,

§ 9. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine🔴

Platvorm esitab platvormitöö tegijatele ja nende esindajatele käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval kujul.

Automaatsete seiresüsteemide kasutamise korral esitab platvorm järgmise teabe:

asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse kasutusele;

süsteemide kontrollitavate, seiratavate või hinnatavate andmete ja tegevuste kategooriad ning teenusesaajate hinnangud;

seire eesmärk ja viis, kuidas süsteem seiret teeb;

süsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning isikuandmete mis tahes edastamine või üleandmine, sealhulgas kontserni sees.

Automaatsete otsustussüsteemide kasutamise korral esitab platvorm järgmise teabe:

asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse kasutusele;

süsteemide tehtavate või toetatavate otsuste kategooriad;

andmete kategooriad ja peamised parameetrid, mida süsteemis arvesse võetakse, ning peamiste parameetrite suhteline tähtsus automaatsete otsuste tegemisel, sealhulgas viis, kuidas platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine otsuseid mõjutavad;

otsuste põhjendused, mis puudutavad platvormitöö tegijate konto piiramist, peatamist või sulgemist, tasu maksmisest keeldumist, lepingulist staatust või muid samaväärse või kahjuliku mõjuga otsuseid.

(4) Kui platvorm kasutab käesoleva seaduse §

3 lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, esitab platvorm teabe igat liiki otsuste kohta, mida teevad või toetavad

§ 9. Automaatsete süsteemide kasutamisest teavitamine

Platvorm esitab platvormitöö tegijatele lõikes 5 sätestatud juhtudel ja platvormitöötajate esindajatele lõikes 6 sätestatud juhtudel käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval kujul.

Automaatsete seiresüsteemide kasutamise korral esitab platvorm järgmise teabe:

asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse kasutusele;

süsteemide kontrollitavate, seiratavate või hinnatavate andmete ja tegevuste kategooriad ning teenusesaajate hinnangud;

seire eesmärk ja viis, kuidas süsteem seiret teeb;

süsteemides töödeldavate isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad ning isikuandmete mis tahes edastamine või üleandmine, sealhulgas kontserni sees.

Automaatsete otsustussüsteemide kasutamise korral esitab platvorm järgmise teabe:

asjaolu, et selliseid süsteeme kasutatakse või need võetakse kasutusele;

süsteemide tehtavate või toetatavate otsuste kategooriad;

otsuste põhjused, mis puudutavad platvormitöö tegijate konto piiramist, peatamist või sulgemist, tasu maksmisest keeldumist, lepingulist staatust või muid samaväärse või kahjuliku mõjuga otsuseid.

(4) Kui platvorm kasutab käesoleva seaduse § 3 lõigetes 7 ja 8 nimetamata automaatseid süsteeme, esitab platvorm teabe otsuste kategooriate kohta, mida teevad või toetavad automaatsed süsteemid ning mis mõjutavad platvormitöö tegijaid mis tahes viisil.

Lg 1 loetavuse ja arusaamise parandamiseks tuleks teha viide, et lg-tes 2-4 nimetatud teave tuleb anda ainult lg-tes 5 ja 6 nimetatud juhtudel. Vastasel juhul võib jääda mulje, et lg 1 näeb ette eraldi iseseisva teabe esitamise kohustuse, millele lisanduvad lg-tes

5 ja 6 ette nähtud teabe andmise kohustused. Direktiiv sellist tõlgendust ei toeta.

Eelnõu § 9 lg 1 preambul ja lg 6 on direktiivi ülevõtmisel olnud laiendavad, sest panevad teabe andmise kohustuse platvormitöö tegija esindajatele, kuid direktiivi sätestab kohustuse esitada teave platvormitöötajate esindajale. Direktiivi art 15 laiendab platvormitöötajate esindajate õigused platvormitöö tegijate esindajatele ainult seoses isikuandmete kaitsega

Lg 3 p-s 4 on kirjas, et otsustussüsteemi kohta tuleb esitada otsuste põhjendused. Direktiivi art 9 lg 1 punkti b (IV) seevastu on kitsam ja abstraktsem. Esitada tuleb otsuse põhjused (Die Grunden; the grounds for decisions). Art 9 lg 1 punkti b (IV) konteksti ja (tõenäolist) eesmärki arvestades tähendab „põhjus“ abstraktset ja konkreetsest olukorrast lahutatud selgitust selle kohta, miks mingi otsus algoritmi poolt tehakse. „Otsuse põhjendus“ tähendaks aga iga konkreetse otsuse põhjendamist konkreetselt selle olukorra kohta käivate eluliste asjaoludega. Vt ka direktiivi art 11, mis reguleerib põhjenduste esitamist.

Lg 4 on lisatud art 9 lg 1 punkti c ülevõtmiseks. Eestikeelse direktiivi tõlge on ebaõnnestunud. Saksa keelses ja inglise keelses direktiivis nõutakse otsuste kategooriate esitamist, mitte teavet igat liiki otsuste kohta. Saksa keeles: alle Kategorien von Entscheidungen. Inglise keeles: all categories of decision. Teabe esitamine otsuste kategooria kohta on üldisem, kui teave igat liiki otsuste kohta, mida muud automaatsed süsteemid teevad või mille tegemist toetavad.

Lõike 7 sõnastus on probleemne kahes aspektis. Esiteks viitab see „töölesoovijale“, mis seondub

Arvestatud osaliselt

Lg 1: Aitäh ettepaneku eest. Eelistame siiski eelnõu praegust lahendust. Meie hinnangul ei teki lõike 1 sõnastusest sellist segadust, mille kohaselt oleks tegemist lõigetest 5 ja 6 eraldiseisva täiendava teabe esitamise kohustusega, kuna lõikes 1 on juba selgelt viidatud lõigetes 2–4 nimetatud teabele. Samuti ei pea me põhjendatuks siduda lõiget 1 üksnes lõigetega 5 ja 6 viisil, mis võiks jätta mulje, nagu platvormitöö tegijad ei oleks hõlmatud lõikes 6 ette nähtud üksikasjaliku teabe saamise võimalusega. Lisaks ei ole ükski teine eelnõule tagasisidet andnud osapool sellele küsimusele tähelepanu juhtinud.

põhjendus asendatud sõnaga alus.

§ 9 lg 1 ja 6: Siin ja edaspidi platvormitöö tegijate esindajaid ja isikuandmete kaitset puudutavate ettepanekute kohta selgitame, et artikli 15 mõte on Euroopa Komisjoni selgituse kohaselt see, et seal, kus artiklites 8 lõige 2, 9 lõiked 1 ja 4, 10 lõige 4 ning 11 lõige 2 on viidatud töötajate esindajatele, tuleb seda lugeda nii, et säte hõlmab ka platvormitöö tegijate esindajaid. Seega laiendab artikkel 15 nende sätete kohaldamisala.

Seda põhjusel, et viidatud sätted puudutavadki sisuliselt isikuandmete kaitset, kuna need käsitlevad automaatseid süsteeme, mis põhinevad platvormitöö tegijate isikuandmete töötlemisel. Tegemist on süsteemidega, mis seiravad konkreetse inimese tegevust, hindavad tema töösooritust või teevad tema suhtes otsuseid ning just seetõttu on tegemist isikuandmete kaitse küsimustega. See loogika kajastub ka direktiivis, mille kohaselt kuuluvad need sätted järelevalve mõttes andmekaitseasutuse pädevusse.

Lg 3 p 4: Nõustume ning oleme sõnastust korrigeerinud.

Lg 4: Nõustume ja oleme sõnastust korrigeerinud.

Lg 7: Oleme sõnastust osaliselt korrigeerinud. Samas töölesoovija mõiste on meie hinnangul kohane, kuna platvormitöö on samuti töö, tekst ei viita lepingu liigile vaid muudab selgemaks, keda või mida norm reguleerib.

arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt.

Digitaalsed tööplatvormid annavad platvormitöö tegijatele kokkuvõtlikku lõikes 1 osutatud teavet neid, ja kui see on kohaldatav, nende töötingimusi otseselt mõjutavate süsteemide ja nende omaduste kohta

hiljemalt esimesel tööpäeval;

enne töötingimusi, töökorraldust või töötulemuste seiramist mõjutavate muudatuste sisseviimist, ja

igal ajal nende taotluse korral.

Platvormitöö tegija taotluse korral esitavad digitaalsed tööplatvormid neile ka põhjalikku ja üksikasjalikku lõikes 1 osutatud teavet kõigi asjaomaste süsteemide ja nende omaduste kohta.

Digitaalsed tööplatvormid annavad töötajate esindajatele põhjalikku ja üksikasjalikku lõikes 1 osutatud teavet kõigi asjaomaste süsteemide ja nende omaduste kohta. Nad esitavad selle teabe

enne nende süsteemide kasutamist;

enne töötingimusi, töökorraldust või töötulemuste seiramist mõjutavate muudatuste sisseviimist, ja

igal ajal nende taotluse korral.

Digitaalsed tööplatvormid esitavad riigi pädevatele asutustele põhjalikku ja üksikasjalikku lõikes 1 osutatud teavet igal ajal nende taotluse korral.

Digitaalsed tööplatvormid esitavad lõikes 1 osutatud teabe isikutele, kes läbivad töölevõtmis- või valikuprotsessi. Teave esitatakse kooskõlas lõikega 2, see on kokkuvõtlik ja seotud üksnes kõnealuses protsessis kasutatavate automaatsete seire- või otsustussüsteemidega ning esitatakse enne töölevõtmis- või valikuprotsessi algust.

Platvormitöö tegijatel on õigus nende töö käigus digitaalse tööplatvormi automaatsetes seire- ja otsustussüsteemides loodud isikuandmete, sealhulgas arvamuste ja hinnangute ülekandmisele, ilma et see kahjustaks teenusesaaja määruse (EL) 2016/679 kohaseid õigusi.

Digitaalne tööplatvorm annab platvormitöö tegijatele tasuta vahendid, mis hõlbustavad nende andmete ülekandmise õiguse tulemuslikku kasutamist, millele on osutatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 20 ja käesoleva lõike esimeses lõigus. Platvormitöö tegija taotlusel edastab digitaalne tööplatvorm sellised isikuandmed otse kolmandale isikule.

automaatsed süsteemid ning mis mõjutavad platvormitöö tegijaid mis tahes viisil.

Platvorm esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud kokkuvõtliku teabe platvormitöö tegijale üksnes tema töötingimusi otseselt mõjutavate automaatsete süsteemide ja nende omaduste kohta:

hiljemalt esimesel tööpäeval;

enne platvormitöö tingimusi, töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutavate muudatuste tegemist ja

platvormitöö tegija nõudmise korral.

Platvorm esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud üksikasjaliku teabe kõigi asjakohaste süsteemide ja nende omaduste kohta:

platvormitöö tegijale tema nõudmise korral;

platvormitöö tegijate esindajatele enne süsteemide kasutuselevõttu, enne platvormitöö tingimusi, töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutavate muudatuste tegemist ja nende nõudmise korral;

Tööinspektsioonile või Andmekaitse Inspektsioonile nende nõudmise korral.

Lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades esitab platvorm töölesoovijale enne protsessi algust kokkuvõtliku teabe selles protsessis kasutatavate automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta.

Platvormitöö tegijatel on õigus platvormitöö käigus automaatsetes seire- ja otsustussüsteemides loodud isikuandmete, sealhulgas arvamuste ja hinnangute ülekandmisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 20 sätestatud korras. Ülekandmise hõlbustamiseks tagab platvorm tasuta vahendid ning edastab platvormitöö tegija taotlusel andmed otse kolmandale isikule.

hiljemalt esimesel tööpäeval;

enne platvormitöö tingimusi, töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutavate muudatuste tegemist ja

platvormitöö tegija nõudmise korral.

Platvorm esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud üksikasjaliku teabe platvormitöötajate esindajale kõigi asjakohaste süsteemide ja nende omaduste kohta:

platvormitöö tegijale tema nõudmise korral;

enne süsteemide kasutuselevõttu, enne platvormitöö tingimusi, töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutavate muudatuste tegemist ja nende nõudmise korral;

Tööinspektsioonile või Andmekaitse Inspektsioonile nende nõudmise korral.

Lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades esitab platvorm kooskõlas lõikega 5 enne protsessi algust isikule kokkuvõtliku teabe lepingueelsete läbirääkimiste või lepingu sõlmimise ettevalmistamise protsessis kasutatavate automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kohta.

Platvorm esitab käesoleva paragrahvi lõigetes

1 ja 6 sätestatud teabe platvormitöö tegijate esindajale osas, milles teave seondub platvormitöö tegijate isikuandmete kaitsega.

töölepinguga jne. Direktiiv seevastu (art 9 lg 5) kasutab üldist terminit „isik“. Teine probleem seondub sellega, et lg 7 sõnastusest ei ole võimalik järeldada, millist protsessi on peetud silmas sõnaga

„selles“. Direktiivi art 9 lg 5 sõnastusest tuleneb, et silmas on peetud töölevõtmise või lepingu sõlmimise protsessi. Sõnastust on täpsustatud.

Lg 8. Juhindudes direktiivi art 15 tuleks lisada lg 8, et platvormitöö tegijate esindajad saavad lg 2 ja lg 3 ning lg 6 andmed ainult seonduvalt isikuandmete kaitsega.

Lg 9 täiendada uue lausega, mis toob selgelt esile määruse (EL) 2016/679 art 20 regulatsiooni, et isik saab ainult teada puuduvad andmed (Art 20 lg 1

„Andmesubjektil on õigus saada teda puudutavaid isikuandmeid“). Teenuse saajate ja ülejäänud isikute andmed anonümiseeritakse.

Seletuskirja täiendamine:

Seletuskirjas tuleks täpsustada „peamiste parameetrite“ mõistet § 10 lõike 3 punktis 3. Selgitada tuleb, et kohustus avalikustada „peamised parameetrid ja nende suhteline olulisus“ tähendab platvormi kohustust kirjeldada:

milliseid asjaolude kategooriaid

otsustusprotsessis arvesse võetakse ning

milline on nende üldine suhteline tähtsus

tulemuste kujunemisel.

See ei hõlma süsteemi täieliku tehnilise spetsifikatsiooni, kaalutegurite, lähtekoodi ega algoritmilise arhitektuuri avalikustamist. Nõude täitmise piisavuse kriteeriumiks on see, kas esitatud teave võimaldab platvormitööd tegeval isikul mõista, kuidas tema andmed ja käitumine neid mõjutavaid otsuseid kujundavad, ning see peab olema esitatud selges ja arusaadavas keeles.

Eksperdirühma aruanne (lk 49) kinnitab, et

„peamised parameetrid“ võivad olla nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed ning toob sõidujagamise sektorist näiteid — kliendist kaugus, varasemad hinnangud, sõiduki tüüp, sõidustiil — mis on kategooria alased kirjeldajad, mitte algoritmilised spetsifikatsioonid. Komisjon on viidanud ka

Lg 9: IKÜM reeglistik kohaldub niikuinii, seega ei ole vajadust teksti koormata dubleeriva regulatsiooniga.

Seletuskirja täiendamine: Seletuskirja on ettepanekutest lähtuvalt täiendatud.

digitaalteenuste määruse artikli 27 sõnastusele kui analoogsele regulatsioonile, mida on tõlgendatud kui sisulist, kuid mitte ammendavat parameetrite avalikustamise kohustust.Täpsustus on vajalik, et oleks üheselt arusaadav, et § 10 ei nõua täielikku algoritmi avalikustamist, mis oleks vastuolus ärisaladuse kaitsega ja ületaks direktiivi miinimumnõudeid.

B) Kohustus esitada teavet enne „töötamistingimusi, töökorraldust või töösoorituse jälgimist mõjutavaid muudatusi“ kohaldub üksnes muudatustele, mis oluliselt muudavad kasutatavate andmekategooriate koosseisu, tehtavate otsuste iseloomu või parameetreid, mille alusel tulemused määratakse. See kohustus ei laiene rutiinsetele tehnilistele uuendustele, olemasolevate parameetrite piires toimuvatele mudelite ümberõpetamistele, A/B-testimisele funktsioonide osas, mis ei mõjuta töötamistingimusi, ega järkjärgulisele optimeerimisele, mis ei muuda süsteemi otsustust loovate elementide kategoorilist iseloomu. Materiaalset muutust puudutava muudatuse jõustumisele mõistlikult eelnev etteteatamisaeg vastab direktiivis nõutud ette teatamise kriteeriumile

— direktiiv ei sätesta fikseeritud tähtaega ning

standardiks peaks olema, et platvormitööd tegev isik saab muudatuse sisust aru enne, kui see teda mõjutama hakkab

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 1 0 - Automaatsete seire- ja otsustussüsteemide inimjärelevalve

Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed tööplatvormid teevad järelevalvet selle üle, milline on automaatsete seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju platvormitöö tegijatele, sealhulgas kohaldatavuse korral nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal, ning hindavad seda töötajate esindajate osalusel korrapäraselt ja igal juhul iga kahe aasta järel.

Liikmesriigid nõuavad, et digitaalsed tööplatvormid tagaksid piisavad inimressursid tulemusliku järelevalve tegemiseks automaatsete

§ 1 0. Automaatsete süsteemide inimjärelevalve

🟡

Platvorm tagab järjepideva inimjärelevalve automaatsete seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.

Platvorm teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud inimjärelevalvet platvormitöötajate esindajate osalusel korrapäraselt kuid vähemalt kord iga kahe aasta jooksul, korraldades asjakohase hindamise.

§ 1 0. Automaatsete süsteemide inimjärelevalve

Platvorm teeb järjepidevat inimjärelevalvet automaatsete seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.

Platvorm hindab platvormitöötajate esindajate osalusel korrapäraselt, kuid vähemalt iga kahe aasta jooksul, automaatsete seire- ja otsustussüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju platvormitöö tegijatele.

Platvorm tagab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud inimjärelevalve tegijate või mõju

Direktiivi art 10 sisaldab kahte erinevat kohustust:

järjepidevat järelevalvet automaatsete seire- ja otsustussüsteemide tehteava otsuste mõju üle ning

korrapärast, kuid igal juhul kahe aasta jooksul toimuvat otsuste mõju hindamist. Sellist vahetegu eelnõu § 10 ei sisalda. Vt ka põhjenduspunkt 47: “Seepärast peaksid digitaalsed tööplatvormid tagama inimjärelevalve ning korrapäraselt ja igal juhul iga kahe aasta järel hindama automaatsete seire- või otsustussüsteemide poolt tehtud või toetatud üksikotsuste mõju platvormitöö tegijatele,...”.

Arvestatud osaliselt

§ 10 Lg-d 1 ja 2: Oleme sätete sõnastust ettepanekust lähtuvalt korrigeerinud selliselt, et nendest tuleks selgemini esile kaks erinevat nõuet.

seire- või otsustusüsteemide tehtavate või toetatavate üksikotsuste mõju üle ja selle hindamiseks. Isikutel, kellele digitaalne tööplatvorm on teinud ülesandeks järelevalve ja hindamise, peab olema selle ülesande täitmiseks vajalik pädevus, väljaõpe ja volitus, sealhulgas automaatsete otsuste tühistamiseks. Kõnealuseid isikuid kaitstakse nende ülesannete täitmisel töölt vabastamise või sellega samaväärse meetme, distsiplinaarmeetmete ja muu ebasoodsa kohtlemise eest.

Kui lõikes 1 osutatud järelevalve või hindamise käigus tuvastatakse, et automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutamisel esineb töökohal suur diskrimineerimise oht, või leitakse, et automaatsete seire- või otsustussüsteemidega tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab digitaalne tööplatvorm vajalikud meetmed, sealhulgas muudab asjakohasel juhul automaatset seire- või otsustussüsteemi või lõpetab selle kasutamise, et selliseid otsuseid tulevikus vältida.

Teave lõike 1 kohase hindamise kohta edastatakse platvormitöötajate esindajatele. Digitaalsed tööplatvormid teevad kõnealuse teabe taotluse korral kättesaadavaks ka platvormitöö tegijatele ja riigi pädevatele asutustele.

Kõik otsused platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise või lõpetamise või sellele piirangute kehtestamise kohta või kõik muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused teeb inimene

Platvorm tagab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud inimjärelevalve tegijate ja mõju hindajate pädevuse, väljaõppe ja volitused, sealhulgas automaatsete otsuste tühistamiseks.

Kui inimjärelevalve või hindamise käigus ilmneb, et automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk, või tuvastatakse, et automaatse seire- või otsustussüsteemi tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvorm meetmed selliste olukordade ärahoidmiseks, eelkõige muudab automaatset süsteemi või lõpetab selle kasutamise.

Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemused edastatakse platvormitöö tegijate esindajatele ning nõudmise korral ka platvormitöö tegijatele, Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile.

hindajate pädevuse, väljaõppe ja õigused, sealhulgas automaatsete otsuste tühistamiseks.

Kui inimjärelevalve või hindamise käigus ilmneb, et automaatsete seire- ja otsustussüsteemide kasutamisel esineb platvormitöö tegemisel diskrimineerimise risk, või tuvastatakse, et automaatse seire- või otsustussüsteemi tehtud või toetatud üksikotsustega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvorm meetmed selliste olukordade ärahoidmiseks, eelkõige muudab automaatset süsteemi või lõpetab selle kasutamise.

Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemused edastatakse platvormitöötajate esindajale ning nõudmise korral ka platvormitöö tegijatele, Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile. Platvormitöö tegijate esindajatele esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes

2 sätestatud hindamise tulemused seoses platvormitöö tegijate isikuandmete kaitsega.

Otsused platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, lõpetamise või kontole piirangute kehtestamise kohta ja muud samaväärse kahjuliku mõjuga otsused teeb inimene ning nende tegemine üksnes automaatse süsteemiga on keelatud. Kui otsuse tegemisega viivitamisel esineb oht platvormitöö tegijale, teenuse saajale või kolmandale isikule kahju tekkimiseks, on automaatsetel süsteemidel õigus teha otsus konto peatamiseks või muu sarnase mõjuga otsus, mille ajaline kestus on kuni kaks päeva. Inimesel tuleb selline otsus viivitamatult üle vaadata.

Eelnõu § 11 lg 1 peaks jääma reguleerima inimjärelevalvet ja lg 2 peaks kohalduma mõju hindamisele. Vastavad muudatused tuleks teha ka lg-s 3.

Lõikes 3 on kasutatud terminit „volitused“, aga see tähendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt kirjalikku esindusõigust. Täpsem ja õigem termin oleks „õigused“.

Lõike 5 kohaselt tuleb tulemused edastada platvormitöö tegijate esindajale. Kuid direktiivi art

10 lg 4 kohaselt tuleb esitada platvormitöötajate esindajale. Selliselt on sõnastatud ka eelnõu § 11 lg

2. Tulemuste esitamine tuleb piirata platvormitöö tegijate esindajatega. Tulenevalt art 15 nõudest tuleb laiendada tulemuste esitamist isikuandmete osas ka platvormitöö tegijate esindajatele.

§ 11 lg 6 keelab olulise mõjuga otsuste tegemise automatiseeritud süsteemide kaudu. Siiski on see teatud juhtudel vajalik, et vältida süsteemseid pettuseid, ohtlike olukordi jne. Sellisel juhul võib ollainimese poolt otsuse tegemine liiga aeganõudev ja viivitusega kaasnev oht liiga suur. Inimese kohustuseks peaks jääma otsus hiljem üle vaadata. Selle jaoks on välja pakutud lg 6 täiendamine selliselt, et ohu korral teeb otsuseid ikkagi automatiseeritud süsteem, aga inimene vaatab need viivitamata läbi.

Seletuskirja täiendamine

§ 10 lg-s 1 sätestatud „pideva inimjärelevalve“ nõue kehtestab human-on-the-loop standardi — see tähendab, et järelevalvega volitatud isikud jälgivad pidevalt automatiseeritud jälgimis-ja otsustussüsteemide poolt või nende toel tehtavate otsuste üldist mõju platvormitööd tegevatele isikutele ning sellised volitatud isikud sekkuksid juhul, kui tuvastatakse riskid või rikkumised. See nõue ei tähenda human-in-the-loop standardi kehtestamist, mis eeldaks, et iga üksik automatiseeritud otsus tuleks enne jõustumist inimese poolt kinnitada või heaks kiita.

Komisjon kinnitas eksperdirühma aruandes (jaanuar 2026, lk 53–54), et „järelevalvenõue ei eelda kõigi otsuste valideerimist ega heakskiitmist („human-in-the-loop“), vaid nende üldise mõju jälgimist ja vajaduse korral sekkumist („human-on-the-loop“).“ See eristus on § 11 rakendatavuse seisukohalt hädavajalik: human-in-the-loop tõlgendus muudaks reaalajas toimiva algoritmilise juhtimise — sh väljakutsete edastamise, hinnakujunduse ja saadavuse sobitamise — praktiliselt võimatuks, kuna sellised süsteemid töötlevad minutis tuhandeid üksikotsuseid. Human-on-the-loop standard tagab direktiivi eesmärgi — automatiseeritud süsteemide süsteemse mõju üle sisulise inimvastutuse olemasolu — ilma et see nõuaks üksikute operatiivsete otsuste eelnevat inimlikku kooskõlastamist

Lg 3: Siin ja edaspidi terminit „volitus“ puudutavate kommentaaride kohta selgitame, et eelistame jääda praeguse sõnastuse juurde, kuna õigused mõjub sätte kontekstis abstraktsemana ja jätab võimalused erinevateks tõlgendusteks.

§ 11 lg 6: Kuna direktiiv väljapakutud erandit ei võimaldaks, läheks selline muudatus direktiiviga vastuollu. Seetõttu ei saa ettepanekut arvestada.

Seletuskirja täiendamine: Oleme seletuskirja ettepanekust lähtuvalt täiendanud.

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 11 - Läbivaatamine inimese poolt

Liikmesriigid tagavad, et platvormitöö tegijatel on õigus saada põhjendamatu viivituseta digitaalselt tööplatvormilt suulisi või kirjalikke selgitusi iga automaatse otsustussüsteemi tehtud või toetatud otsuse kohta. Selgitus esitatakse läbipaistval ja arusaadaval viisil, kasutades selget ja lihtsat keelt. Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed tööplatvormid võimaldavad platvormitöö tegijatel võtta ühendust digitaalse tööplatvormi määratud kontaktisikuga, et arutada ja selgitada otsuse tegemiseni viinud fakte, asjaolusid ja põhjuseid. Digitaalsed tööplatvormid tagavad, et sellistel kontaktisikutel on nimetatud ülesande täitmiseks vajalik pädevus, väljaõpe ja volitus.

Digitaalsed tööplatvormid esitavad platvormitöö tegijale kirjaliku põhjenduse kõigi automaatse otsustussüsteemi tehtud või toetatud otsuste kohta peatada või lõpetada platvormitöö tegija konto või kehtestada sellele piirangud, kõigi otsuste kohta keelduda tasu maksmisest platvormitöö tegija tehtud töö eest, kõigi otsuste kohta, mis puudutavad platvormitöö tegija lepingulist staatust, kõigi sarnase mõjuga otsuste kohta ja kõigi otsuste kohta, mis mõjutavad töösuhte või muude lepinguliste suhete olulisi aspekte, tehes seda põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt selliste otsuste jõustumise kuupäeval.

Platvormitöö tegijatel ja kooskõlas riigisisese õiguse või tavaga nende nimel tegutsevatel platvormitöö tegijate esindajatel on õigus taotleda digitaalselt tööplatvormilt lõikes 1 osutatud otsuste läbivaatamist. Digitaalne tööplatvorm vastab sellisele taotlusele, andes platvormitöö tegijale piisavalt täpse ja asjakohaselt põhjendatud vastuse kirjaliku dokumendina, mis võib olla elektrooniline, põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kahe nädala jooksul alates taotluse saamisest.

3. Kui lõikes 1 osutatud otsusega rikutakse platvormitöö tegija õigusi, parandab digitaalne tööplatvorm kõnealuse otsuse viivitamata ja igal juhul kahe nädala jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. Kui selline parandamine ei ole võimalik, pakub digitaalne tööplatvorm tekitatud kahju eest piisavat hüvitist. Igal juhul võtab digitaalne tööplatvorm vajalikud meetmed, sealhulgas muudab vajaduse korral automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise, et selliseid otsuseid tulevikus vältida.

4. Käesolev artikkel ei piira riigisisestes õigusaktides, kollektiivlepingutes ja tavades sätestatud distsiplinaar- ja töölt vabastamismenetluste kohaldamist.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata platvormitöö tegijate suhtes, kes on ka määruse (EL) 2019/1150 artikli 2 punktis 1 määratletud ärikasutajad.

§ 11 . Automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese poolt🟢

Platvormitöö tegija nõudmise korral esitab platvorm selgituse automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsuse kohta. Selgitus esitatakse viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgel ja arusaadaval viisil. Platvorm tagab, et platvormitöö tegijal on võimalus võtta otsuse tegemiseni viinud faktide, asjaolude ja põhjuste selgitamiseks ühendust pädeva, väljaõppinud ja vajalike volitustega kontaktisikuga.

Platvorm esitab platvormitöö tegijale viivitamata, kuid hiljemalt otsuse jõustumise kuupäeval kirjaliku põhjenduse kõigi automaatsete otsustussüsteemi tehtud või toetatud otsuste kohta, mis käsitlevad:

platvormitöö tegija konto piiramist, peatamist või sulgemist;

tasu maksmisest keeldumist tehtud platvormitöö eest;

platvormitöö tegija lepingulist staatust;

muid punktides 1–3 nimetatud otsustega samaväärset kahjulikku mõju omavaid otsuseid või otsuseid, mis mõjutavad töösuhte või muude lepinguliste suhete olulisi aspekte.

Platvormitöö tegijal ja tema esindajal on õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste läbivaatamist. Platvorm vastab taotlusele 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esitab vastuses täpsed ja asjakohased põhjendused.

Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14. kalendripäeval. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju ning võtab meetmed selliste olukordade vältimiseks, eelkõige muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise.

Käesolevat paragrahvi ei kohaldata platvormitöö tegijatele, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.07.2019, lk 57–79) artikli 2 punktis 1 määratletud ärikasutajad

§ 11 . Automaatsete otsuste selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese poolt

Platvormitöö tegija nõudmise korral esitab platvorm selgituse automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsuse kohta. Selgitus esitatakse viivitamata suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgel ja arusaadaval viisil. Platvorm tagab, et platvormitöö tegijal on võimalus võtta otsuse tegemiseni viinud faktide, asjaolude ja põhjuste selgitamiseks ühendust pädeva, väljaõppinud ja vajalike õigustega kontaktisikuga.

platvormitöö tegija konto piiramist, peatamist või sulgemist;

tasu maksmisest keeldumist tehtud platvormitöö eest;

platvormitöö tegija lepingulist staatust;

muid punktides 1–3 nimetatud otsustega samaväärset kahjulikku mõju omavaid otsuseid või otsuseid, mis mõjutavad töösuhte või muude lepinguliste suhete olulisi aspekte.

Platvormitöö tegijal ja platvormitöö tegijate esindajal on õigus taotleda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuste läbivaatamist. Platvorm vastab taotlusele 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esitab vastuses täpsed ja asjakohased põhjendused.

Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatse süsteemi tehtud või toetatud otsused rikuvad platvormitöö tegija õigusi, parandab platvorm otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14. kalendripäeval rikkumise tuvastamisest. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvorm tekitatud kahju ning võtab meetmed selliste olukordade vältimiseks, eelkõige muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise.

Eelnõu § 11 lg 1 ja lg 3 näevad ette, et selgitused automaatse otsustussüsteemi tehtud otsuste kohta esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Direktiiv on selles osas ebajärjepidev. Art

11 lg 1 näeb ette, et selgitused võib esitada suuliselt või kirjalikult ja lg 2 nimetab vormiks kirjaliku vormi, mis võib olla elektrooniline. Eelnõu lg 1 peaks sisaldama viidet, et selgitus võib olla ka suuline.

Lõige 1 viimane lause sisaldab ebaõiget terminit

„volitus“, mis on tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt esindusõiguse kirjalik dokument. Täpsem ja õigem oleks kasutada terminit „õigusega“.

Lg 3 sõnastust täpsustatud, et taotluse esitamise õigus on platvormitöö tegijal ja platvormitöö tegijate esindajal.

Lg 4 täiendatud, et platvormitöö tegija õigusi kahjustavad otsused tuleb parandada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 kalendripäeva jooksul rikkumise tuvastamisest. Täiendamine on vajalik, sest teatud juhtudel võib automaatse süsteemi tehtud otsuse rikkumise tuvastamine võtta rohkem aega kui 14 kalendripäeva otsuse tegemisest. Sellist täiendust toetab ka ekspertkomisjoni raportis Komisjoni antud selgitused. Vt ka alljärgnev ettepanek eelnõu seletuskirja täiendamiseks.

Seletuskirja täiendamine:

A) § 12 lõige 4 näeb ette, et juhul kui automatiseeritud otsus rikub platvormitööd tegeva isiku õigusi, peab platvorm otsuse viivitamata ja hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul parandama. Säte ei täpsusta, millisest kuupäevast 14-päevane tähtaeg kulgema hakkab. Teeme ettepaneku, et seletuskirjas kinnitataks — või et § 11 lõiget 4 täpsustataks — nii, et 14-päevane tähtaeg hakkab kulgema alates õiguste rikkumise tuvastamise kuupäevast, sõltumata sellest, kas rikkumise tuvastab platvorm ise või pädev asutus või kohus. Kui õiguste rikkumine tuvastatakse pärast seda, kui algsest otsusest on möödunud rohkem kui 14 päeva, peab platvorm otsuse parandama viivitamata alates rikkumise tuvastamisest.

Õiguslik põhjendus: Komisjon kinnitas eksperdirühma aruandes (lk 58), et „kohustus otsust parandada saab tekkida üksnes hetkest, mil õiguste rikkumine on tuvastatud“, ning et kaheaastane tähtaeg „rõhutab kiireloomulisust ja kehtestab maksimaalse ajaraami algsest otsusest lähtudes“

B) Seletuskirjas tuua näited, kellele eelnõu § 12 kohaldub, kui arvestada lg-s 5 tehtud välistust, et selgitamiskohustus ei kohaldu määruse (EL) 2019/1150 art 2 punktis 1 määratletud ärikasutajale.

Arvestatud osaliselt

§ 11 lg-d 1 ja 2: Järjepidevuse hoidmiseks oleme sätestanud, et selgitused tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. See tagab ka vaidluste efektiivsema lahendamise nii platvormi kui platvormitöö tegija jaoks.

Lg 3: Täname, oleme sõnastust korrigeerinud.

Lg 4: Nõustume ja oleme sätte teksti ja seletuskirja vastavalt täiendanud.

Seletuskirja täiendamine: Seletuskirja vastavalt täiendatud.

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 1 3 - Teavitamine ja konsulteerimine

Käesolev direktiiv ei piira teavitamise ja konsulteerimise osas direktiivi 89/391/EMÜ ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2002/14/EÜ ja 2009/38/EÜ (18) kohaldamist.

1301750-60790Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 2002/14/EÜ artikli 2 punktides f ja g määratletud töötajate esindajate teavitamine ja nendega konsulteerimine digitaalsete tööplatvormide kaudu hõlmab ka otsuseid, mis tõenäoliselt toovad kaasa automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutuselevõtmise või olulised muudatused nende kasutamises.

Käesoleva lõike kohaldamisel toimub töötajate esindajate teavitamine ja nendega konsulteerimine direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud teavitamis- ja konsulteerimisõiguste kasutamise korra kohaselt.

Platvormitöötajate esindajaid võib abistada nende valitud ekspert, kui see on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva küsimuse uurimiseks ning arvamuse koostamiseks. Kui digitaalsel tööplatvormil on asjaomases liikmesriigis rohkem kui 250 töötajat, kannab eksperdiga seotud kulud digitaalne tööplatvorm, tingimusel et need kulud on proportsionaalsed. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks eksperditaotluste esitamise sageduse, tagades samal ajal abi tulemuslikkuse.

§ 1 3. Informeerimine ja konsulteerimine automaatsete süsteemide kasutuselevõtu või muutmise korral🟡

Enne automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutuselevõttu või nende olulist muutmist informeerib ja konsulteerib platvorm platvormitöötajate esindajaid või nende puudumise korral platvormitöötajaid töötajate usaldusisiku seaduse 5. peatükis sätestatud korras.

Kui platvormitöötajate esindajad või platvormitöötajad kasutavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul töötajate usaldusisiku seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud eksperdi kaasamise õigust, eksperdi kaasamine on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva küsimuse uurimiseks ja arvamuse koostamiseks ning platvormil on Eestis rohkem kui 250 töötajat, kannab platvorm eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud.

§ 1 3. Platvormitöötajate informeerimine ja konsulteerimine automaatsete süsteemide kasutuselevõtu või muutmise korral

Platvormitöötajate esindajate puudumisel teavitab platvorm asjaomaseid platvormitöötajaid otsustest, mis tõenäoliselt toovad kaasa automaatsete seire- või otsustussüsteemide kasutuselevõtmise või olulised muudatused nende kasutamises. Teave esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja peab olema koostatud läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt.

Paragrahvi pealkirjas võiks sõnaselgelt välja tulla, et reguleeritakse platvormitöötajate teavitamist. Eelnõu

§ 14 hõlmab platvormitöötajate teavitamist kahes erinevas olukorras: (1) kui platvormitöötajatel on platvormitöötajate esindaja ja kui (2) platvormitöötajatel ei ole platvormitöötajate esindajat valitud.

Direktiivi art 13 kohaldub siiski ainult siis, kui platvormitöötajatel on platvormitöötajate esindaja (töötajate usaldusisiku seaduse ptk 5 on siiski laiem ja kohaldub ka esindaja puudumisel). Lõikest 1 tuleks välja jätta, et platvormitöötajate esindajate puudumisel konsulteeritakse platvormitöötajatega. Platvormitöötajate esindajate puudumise kohta lisatakse uus lg 3.Eelnev kehtib ka lg 2 kohta.

Täiendavalt lisada lg-sse 2, et korraga saab kaasata kuni 2 eksperti ja kuni kolmel korral kalendriaasta jooksul. See on kooskõlas direktiivi art 13 lg 3 viimase lausega, mis lubab siseriiklikult määrata eksperditaotluste esitamise sageduse. Ekspertide kaasamise kordade arvu reguleerimine tagab platvormile võimaluse ette prognoosida ekspertide kaasamisega kaasnevaid kulutusi.

Platvormitöötajate esindaja puudumisel kohaldub art 14, mis näeb ette palju väiksem teavitamise ja konsulteerimis kohustusest. Eelnõu seletuskirjale lisatud ülevõtmistabeli kohaselt on direktiivi art 14 üle võetud just eelnõu § 13 lg-ga 1. Tegemist on direktiivi laiendatud ülevõtmisega. Direktiivi art 14 tuleks üle võtta eraldi sättega. Selleks lisatud lg 3, mis kohaldub olukorras, kui platvormitöötajate esindajad puuduvad. Ettepaneku sõnastamisel on järgitud direktiivi art 14 sõnastust, sh välja toodud, et teavitamise kohustus kohaldub ainult asjaomaste platvormitöötajate esindamise korral. Vastav selgitus lisada ka seletuskirja.

Seletuskirja täiendamine:

Eelnõu § 14 lg 1 kasutatud mõiste „oluline muudatus“ automatiseeritud jälgimis- või otsustussüsteemi puhul tähendab muudatust, millel on märkimisväärne mõju platvormitöötajate töötamistingimustele, töökorraldusele või sellega seotud aspektidele. See ei hõlma tehnilisi uuendusi ja veaparandusi, rutiinset süsteemihooldust, olemasolevate parameetrite piires toimuvat mudelite ümberõpetamist, A/B-testimist funktsioonide osas, mis ei mõjuta töötamistingimusi, järkjärgulist optimeerimist, mis ei muuda süsteemi otsustust määravate elementide kategoorilist iseloomu, ega parameetrite kohandusi, mis ei muuda oluliselt kasutatavate andmekategooriate olemust või tehtavate otsustuste tüüpi.

Komisjon kinnitas eksperdirühma aruandes (jaanuar 2026, lk 64), et täpsustus „oluline“ lisati eesmärgiga „tagada proportsionaalsus ja vältida põhjendamatut koormust digitaalsetele tööplatvormidele“ ning et

„olulised muudatused“ eeldavad märkimisväärset mõju töötamistingimustele, töökorraldusele või

sellega seotud küsimustele.

Arvestatud osaliselt

Pealkiri: Lisaks platvormitöötajatele puudutab säte ka platvormitöötajate esindajaid, kuid mõlema lisamine muudaks pealkirja liialt kohmakaks. Sätete tekstist nähtub selgelt, et regulatsioon puudutab töötajaid ning nende esindajaid.

Lg 1: Praegune sõnastus saavutab sama tulemuse oluliselt ökonoomsema tekstiga, mistõttu jääme olemasoleva sõnastuse juurde.

Lg 2: Oleme sätte teksti korrigeerinud eksperdi kasutamise sageduse osas.

Lg 3: Ei pea võimalikuks lõike 3 lisamist, kuna direktiivi artikkel 26 lg 1 kohaselt ei saa direktiivi ülevõtmisega kitsendada õigusi, mis kehtiva õigusega juba on garanteeritud. Seetõttu ei saa platvormitöötajate õigust TUIS korras informeerimisele ja konsulteerimisele kitsendada võrreldes praeguse olukorraga.

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 1 7 - Juurdepääs platvormitööd käsitlevale asjakohasele teabele

Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed tööplatvormid teevad pädevatele asutustele ja platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks järgmise teabe:

asjaomase digitaalse tööplatvormi kaudu platvormitöö tegijate arv jaotatuna tegevuse taseme ja nende lepingulise või tööalase staatuse järgi;

nende lepinguliste suhete suhtes kohaldatavad üldtingimused, mille on kindlaks määranud digitaalne tööplatvorm;

tegevuse keskmine kestus, nädala keskmine töötundide arv inimese kohta ja asjaomase digitaalse tööplatvormi kaudu regulaarselt töötavate platvormitöö tegijate keskmine sissetulek;

vahendajad, kellega digitaalsel tööplatvormil on lepinguline suhe.

Liikmesriigid tagavad, et digitaalsed tööplatvormid annavad pädevatele asutustele teavet platvormitöö tegijate tehtud töö ja nende tööalase staatuse kohta.

Lõikes 1 osutatud teave esitatakse iga liikmesriigi kohta, kus isikud asjaomase digitaalse tööplatvormi kaudu platvormitööd teevad. Lõike 1 punkti c puhul esitatakse see teave üksnes taotluse korral.

Lõikes 1 osutatud teavet ajakohastatakse vähemalt iga kuue kuu järel ning lõike 1 punktiga b seoses iga kord, kui tingimusi sisuliselt muudetakse. Olenemata esimesest lõigust võivad liikmesriigid ette näha, et digitaalsete tööplatvormide puhul, mis on VKEd, sealhulgas mikroettevõtjad, ajakohastatakse lõikes 1 osutatud teavet vähemalt kord aastas.

Pädevatel asutustel ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus küsida digitaalsetelt tööplatvormidelt täiendavaid selgitusi ja üksikasju mis tahes esitatud teabe kohta, sealhulgas üksikasju töölepingu kohta. Digitaalsed tööplatvormid vastavad sellisele taotlusele, andes põhjendatud vastuse põhjendamatu viivituseta.

§ 1 4. Teabe esitamise kohustus🟢

Platvorm teeb Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajatele kättesaadavaks järgmise teabe:

platvormitöö tegijate arv eraldi lepingu liigi ja töötatud tundide arvu järgi;

platvormi lepinguliste suhete üldtingimused;

loetelu vahendajatest, kellega platvormil on lepinguline suhe.

Platvorm ajakohastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud teavet iga kalendriaasta teise ja neljanda kvartali lõpuks. Kui platvorm on Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) mõistes mikro-, väike-või keskmise suurusega ettevõte, ajakohastab ta nimetatud teavet iga kalendriaasta neljanda kvartali lõpuks. Platvorm ajakohastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teavet iga kord, kui tingimusi muudetakse.

Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus nõuda platvormilt järgmist teavet:

korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate arv nende platvormil töötamise kestuse järgi;

korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate nädala keskmine töötundide arv platvormitöö tegija kohta;

korrapäraselt platvormitööd tegevate platvormitöö tegijate keskmine sissetulek.

(4) Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus küsida platvormilt lisaselgitusi ja üksikasju esitatud teabe kohta ning platvorm on kohustatud vastama viivitamata.

Seletuskirja täiendamine:

Rakendamise praktika ühtlustamiseks tuleks eelnõu seletuskirja täiendada selgitusega, mida tähendab lg-s 3 sisalduv väljend "korrapäraselt platvormitööd tegevate“. Selgituse andmisel juhinduda eksperdirühma aruandes art 17 lg 1 p c kohta Komisjoni antud selgitusest (lk 71):

„Tegevuse kestus” tähendab keskmist ajavahemikku, mille jooksul platvormitöötajad on platvormidel aktiivsed. Arvestusse tuleb hõlmata üksnes tegevus, mis toimub „regulaarselt”, st keskmise arvutamisel tuleb välistada platvormitöötajad, kellel puudub tegevus või kelle tegevus on minimaalne, vältimaks keskmise näitaja moonutamist.

Arvestatud

Oleme seletuskirja vastavalt täiendanud.

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 20 - Suhtluskanalid platvormitöö tegijatele Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et digitaalsed tööplatvormid annavad platvormitöö tegijatele digitaalsete tööplatvormide digitaristu või muude sarnaste tulemuslike vahendite kaudu võimaluse üksteisega eraviisiliselt ja turvaliselt ühendust võtta ja omavahel suhelda ning võimaluse võtta ühendust platvormitöö tegijate esindajatega ja esindajatel nendega ühendust võtta, järgides samal ajal määrust (EL) 2016/679. Liikmesriigid nõuavad, et digitaalsed tööplatvormid hoiduksid juurdepääsu võimaldamisest sellisele suhtlusele ja teabevahetusele või selle jälgimisest

§ 1 5. Platvormitöö tegijate suhtluskanal🔴

Platvorm tagab platvormitöö tegijatele võimaluse suhelda üksteise ja platvormitöö tegijate esindajatega turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi digitaristu või muu samalaadse vahendi kaudu.

§ 1 5. Platvormitöö tegijate suhtluskanal Platvorm tagab platvormitöö tegijatele võimaluse suhelda üksteise ja platvormitöö tegijate esindajatega turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormi digitaristu või muu samalaadse vahendi kaudu tehes platvormitöö tegijatele kättesaadavaks teiste platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajate kontaktandmed.

Platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajate kontaktandmed tehakse kättesaadavaks ainult isiku eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldatud nõusolekul.

ARVESTATUD – võib kasutada erinevaid kanaleid.

Direktiiv ei täpsusta, kuidas või milliste vahendite kaudu peab platvorm tagama platvormitöö tegijate omavahelise suhtluse. Direktiivi art 20 lubab selleks kasutada ka “muid sarnaseid tulemuslike vahendeid”. Tagatud peab olema turvalisus.

Eelnõu § 15 sõnastus on ebamäärane, mistõttu ei ole välistatud, et seaduse rakendamisel jõutakse tõlgenduseni, mille kohaselt peab platvormi arendama ise eraldi suhtluskanali. Selline tulemus oleks ebasoovitav, sest tooks kaasa suure arenduskohustuse ja pärsiks uute platvormide turule tulekut. Seetõttu tuleks täiendada § 15 ja lisada, et kolmanda isiku poolt pakutavate suhtluskanalite kasutamiseks tuleb platvormil teha platvormitöö tegijatele ja nende esindajatele kättesaadavaks kontaktandmed. Platvormitöö tegijate õiguste rikkumiste vältimiseks tuleks kontaktandmed teha kättesaadavaks ainult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldatud nõusoleku korral. Pakutud täiendus ei välista siiski platvormi õigust ise arendada platvormitöö tegijatele turvaline suhtluskanal.

Seletuskirja täiendamine:

Seletuskirja tuleks lisada täiendav selgitus, kuidas platvormitöö suhtluskanali loomise kohustust täita. Selgitada tuleks, kuidas tagada platvormitöö tegijate kontaktandmed ilma IKÜM nõudeid rikkumata. Selgitada, kes võib olla kolmandaks isikuks, keda platvorm võib kasutada suhtluse modereerimiseks.

Arvestatud

Oleme eelnõu sõnastust ja seletuskirja vastavalt ettepanekule täiendanud.

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 23 - Kaitse töölt vabastamise eest

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata platvormitöö tegijate töölt vabastamine või nende lepingu lõpetamine või nendega samaväärsete meetmete kohaldamine ja kõik selleks tehtavad ettevalmistused põhjusel, et platvormitöö tegijad on kasutanud käesolevas direktiivis sätestatud õigusi.

Kui platvormitöö tegijad leiavad, et nad vabastati töölt, nende leping lõpetati või nende suhtes kohaldati samaväärse mõjuga meetmeid põhjusel, et nad on kasutanud käesolevas direktiivis sätestatud õigusi, võivad nad küsida digitaalselt tööplatvormilt töölt vabastamise, lepingu lõpetamise või nendega samaväärsete meetmete kohaldamise kohta piisava põhjenduse esitamist. Digitaalne tööplatvorm esitab sellise põhjenduse kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kui lõikes 2 osutatud platvormitöö tegijad esitavad kohtule või muule pädevale asutusele või organile asjaolud, mis annavad alust eeldada, et toimus selline töölt vabastamine, lepingu lõpetamine või nendega samaväärsete meetmete kohaldamine, on digitaalse tööplatvormi ülesanne tõendada, et töölt vabastamise, lepingu lõpetamise või nendega samaväärsete meetmete kohaldamise põhjus oli lõikes 1 osutatust erinev.

Liikmesriikidelt ei nõuta lõike 3 kohaldamist menetluste suhtes, mille korral juhtumi asjaolude uurimine on kohtu või muu pädeva asutuse või organi ülesanne.

Lõiget 3 ei kohaldata kriminaalmenetluste suhtes, kui liikmesriigid ei ole sätestanud teisiti.

§ 1 6. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest ja lepingu ülesütlemise korral 🟢

Platvorm ei tohi platvormitöö tegijat ja platvormitöö tegijate esindajat kohelda ebasoodsalt või rakendada nende suhtes mis tahes ebasoodsate tagajärgedega meetmeid seetõttu, et nad tuginevad platvormitöö tegijate õigustele, juhivad tähelepanu oma õiguste rikkumisele või toetavad teist platvormitöö tegijat tema õiguste kaitsel.

Platvorm ei tohi platvormitöö tegijaga sõlmitud lepingut üles öelda, kohaldada tema suhtes muid samaväärse mõjuga meetmeid ega neid ette valmistada põhjusel, et platvormitöö tegija on kasutanud käesolevas seaduses sätestatud õigusi.

Kui platvormitöö tegija leiab, et temaga on leping üles öeldud või kohaldatud muud samaväärse mõjuga meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi, võib ta nõuda platvormilt selle kohta põhjendust. Platvorm esitab põhjenduse viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kui platvormitöö tegija esitab kohtule või töövaidluskomisjonile asjaolud, mis võimaldavad eeldada, et platvormitöö tegijaga öeldi leping üles või kohaldati muud samaväärse mõjuga meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi, loetakse, et leping öeldi üles või meedet kohaldati eelnimetatud põhjusel, kui platvorm ei tõenda vastupidist.

Platvorm ei tohi käesoleva seaduse § 10 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitjate lepingut üles öelda ega neid muul viisil ebasoodsalt kohelda nende ülesannete täitmise tõttu.

§ 1 6. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest ja lepingu ülesütlemise korral

Kui platvormitöö tegija põhistab, et temaga sõlmitud leping öeldi üles või kohaldati muud samaväärse mõjuga meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi, siis eeldatakse, et leping öeldi üles või meedet kohaldati eelnimetatud põhjusel, kui platvorm ei tõenda vastupidist. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata süüteomenetluses ega haldusmenetluses.

1936750-22690Platvorm ei tohi käesoleva seaduse § 10 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitjate lepingut üles öelda ega neid muul viisil ebasoodsalt kohelda nende ülesannete täitmise tõttu.

Eelnõu § 17 lg 4 on üle võetud Eesti õigusesse sobimatu sõnastusega. Esiteks on ette nähtud, et platvormitöötaja esitab kohtule või töövaidluskomisjonile asjaolud, mis võimaldavad rikkumist eeldada. See on arusaamatu, sest kui asjaolud on juba esitatud, siis ei olegi vaja enam midagi eeldada, siis on vastavalt asjaoludes toodule. Teiseks on ette nähtud, et platvormitöö tegija poolt asjaolude esitamisel loetakse, et leping öeldi üles lubamatult. „Loetakse“ tähendab õiguslikult seda, et mingi asjaolule antakse seaduse jõuga ette määratud tähendus. Kolmandaks antakse platvormile võimalus õigeks loetud asjaolud siiski ümber lükata. See omakorda ei lähe kokku, et eelnevalt on need asjaolud juba

„loetud“ platvormitöö tegija kasuks ja leping lubamatult lõpetatud.

§ 17 lg 4 tuleb ümber sõnastada ja valida korrektne õiguslik lahendus. Lähtuda tuleb sellest, et direktiivi art 23 lg 3 näeb ette platvormitöö tegija poolt asjaolude põhistamist platvormi rikkumise kohta. Platvormil on võimalus tõendada vastupidist.

Juhindudes direktiivi art 23 lg-st 4 tuleks täpsustada, et platvormi toime pandud rikkumise eeldust ei kohaldata süüteomenetluses ja haldusmenetluses.

Mittearvestatud ja selgitatud

Direktiivi artikli 23 lõige 3 ei nõua platvormitöö tegijalt rikkumise täielikku põhistamist, vaid üksnes selliste asjaolude esitamist, mille alusel võib rikkumist eeldada; seejärel on platvormil võimalus tõendada vastupidist. Tegemist on sisuliselt pööratud tõendamiskoormuse regulatsiooniga, mis ei ole Eesti õiguses võõras.

Sarnast lauseehitust ja regulatiivset loogikat kasutatakse ka kehtivas õiguses, näiteks võrdse kohtlemise seaduse §-s 8 ning töölepingu seaduse § 92 lõigetes 2, 3 ja 4. Seetõttu ei pea me praegust sõnastust Eesti õiguskorrale sobimatuks.

Art 23 lg 4: Me ei pea täpsustust vajalikuks, kuna süüteomenetluses kohaldub kriminaalmenetluse seadustik ning haldusmenetluses lähtutakse haldusmenetluse seadusest.

Direktiiv

Eelnõu

Ettepanek

Selgitus

MKM kommentaar

Artikkel 24 - Järelevalve ja karistused

Järelevalveasutus või asutused, kes vastutavad määruse (EL) 2016/679 kohaldamise järelevalve eest, vastutavad ka käesoleva direktiivi artiklite 7–11 kohaldamise järelevalve ja täitmise tagamise eest (andmekaitseküsimuste puhul) kooskõlas määruse (EL) 2016/679 VI, VII ja VIII peatüki asjakohaste sätetega.

Käesoleva direktiivi artiklite 7–11 rikkumise korral kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 83 lõikes 5 osutatud haldustrahvide ülemmäära.

Lõikes 1 osutatud asutused ning muud riigi pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi täitmise tagamisel vajaduse korral koostööd oma vastava pädevuse piires, eelkõige juhul, kui tekib küsimusi automaatsete seire- või otsustussüsteemide mõju kohta platvormitöö tegijatele. Sel eesmärgil vahetavad kõnealused asutused kas taotluse korral või omal algatusel asjakohast teavet, sealhulgas inspekteerimise või uurimiste käigus saadud teavet.

Riigi pädevad asutused teevad koostööd, vahetades komisjoni toetusel asjakohast teavet ja parimaid tavasid õigusliku eelduse rakendamise kohta.

Kui platvormitöö tegijad teevad platvormitööd muus liikmesriigis kui see, kus digitaalne tööplatvorm on asutatud, vahetavad nende liikmesriikide pädevad asutused teavet käesoleva direktiivi täitmise tagamiseks.

Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste puhul juba kehtivate asjakohaste sätete rikkumise korral. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, hoiatavad ja proportsionaalsed ettevõtja rikkumise laadi, raskusastme ja kestusega ning mõjutatud töötajate arvuga.

Kui rikkumine on seotud sellega, et digitaalsed tööplatvormid keelduvad täitmast õiguslikku otsust, millega määratakse kindlaks platvormitöö tegijate õige tööalane staatus, näevad liikmesriigid ette karistused, mis võivad hõlmata rahalisi karistusi.

§ 1 7. Riiklik järelevalve🟡

Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon.

Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel kasutada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

Käesoleva seaduse §-des 7–11 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 kohaselt.

Andmekaitse Inspektsioon kohaldab käesolevas seaduses sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artikli 83 lõikes 5 sätestatud trahvi suuruse ülemmäära.

Täiendada eelnõu § 17 lg 1 viidetega konkreetsetele paragrahvidele, mille suhtes Tööinspektsioon järelevalvet teostab.

IKÜM artikli 83 lõikes 5 sätestatud maksimaalsed rahatrahvid (kuni 20 miljonit eurot või kuni 4% üleilmsest käibest) kohalduvad §-de 7–11 alusel tehtud andmekaitserikkumistele. Soovitame rakendada astmelist jõustamismudelit — esmakordsete rikkumiste korral eelistada esmalt ettekirjutusi ja ettekirjutustele vastavuse järelevalvet enne rahaliste sanktsioonide määramist ning kehtestada heauskse vastavusse püüdlemise kaitse, kui platvorm on dokumenteeritult astunud mõistlikke samme nõuete täitmiseks.

Arvestatud

Oleme vastavalt ettepanekule eelnõud täiendanud ning selgitus trahvimäärade kohaldamise osas on samuti seletuskirjast leitav.

Eestis tehtavat platvormitööd korraldava platvormihalduri suhtes kohaldatakse käesolevat seadust olenemata platvormi asukohast ning platvormihalduri ja vahendaja või platvormitöö tegija vahelisele lepingule kohaldatavast õigusest.

§ 3. Platvormihaldur

Platvormihaldur käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik (edaspidi isik), kes osutab teenust, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1) seda osutatakse vähemalt osaliselt kaugteenusena elektrooniliste vahendite, nagu veebilehe või mobiilirakenduse kaudu;

2) seda osutatakse teenusesaaja taotlusel;

3) see sisaldab vajaliku ja olulise osana tasu eest tehtava töö korraldamist;

4) selle osutamisel kasutatakse automaatset seire- või otsustussüsteemi;

5) selle peamine eesmärk ei ole vara kasutamine, jagamine või väljaspool enda majandus- või kutsetegevust kaupade müük.

§ 4. Platvormitöö ja seotud isikud

(1) Platvormitöö käesoleva seaduse tähenduses on töö, mida korraldatakse platvormi kaudu ja mida isik teeb platvormihalduri või vahendajaga sõlmitud lepingulise suhte alusel, olenemata sellest, kas temal või vahendajal on lepinguline suhe teenusesaajaga.

(2) Platvormitöö tegija käesoleva seaduse tähenduses on platvormitööd tegev isik sõltumata sellest, millise lepingu alusel ta tööd teeb või millisena on pooled omavahelise suhte kindlaks määranud.

(3) Platvormitöötaja käesoleva seaduse tähenduses on töölepingu alusel platvormitööd tegev füüsiline isik.

(4) Vahendaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes selleks, et teha platvormitöö kättesaadavaks platvormil või platvormi kaudu:

1) loob lepingulise suhte platvormihalduri ja platvormitöö tegijaga või

2) on platvormihalduri ja platvormitöö tegija vahelises alltöövõtuahelas.

(5) Vahendajaks ei loeta juriidilist isikut, mille kaudu teeb platvormitööd üksnes selle asutanud või seda kontrolliv füüsiline isik.

(6) Platvormitöö tegijate esindaja käesoleva seaduse tähenduses on:

1) platvormitöötajate esindaja;

2) platvormitöö tegijaid esindav ametiühing ametiühingu seaduse tähenduses;

3) muu kirjalikult volitatud platvormitöö tegijate esindaja, kes esindab vähemalt viit platvormitöö tegijat.

(7) Platvormitöö tegija esindaja esindusõiguse olemasolu kinnitatakse nõudmise korral asjakohase tõendiga.

§ 5. Automaatsüsteemid

(1) Automaatne seiresüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem, mida kasutatakse platvormitöö tegija või töölesoovija töö tulemuse või tegevuse jälgimiseks, hindamiseks, kontrollimiseks või toetamiseks elektroonilise vahendi abil, kogudes muu hulgas isikuandmeid.

(2) Automaatne otsustussüsteem käesoleva seaduse tähenduses on süsteem, mida elektroonilise vahendi abil kasutatakse sellise otsuse tegemiseks või toetamiseks, mis mõjutab märkimisväärselt platvormitöö tegija töötingimusi ja lepingulist staatust. Eelkõige mõjutavad platvormitöö tegijat otsused, mis puudutavad töölevõtmist, juurdepääsu tööülesannetele, tööülesannete korraldust, töötasu, tööülesannete hinnastamist, ohutust, tervist, tööaega, juurdepääsu koolitusele ja edutamist või muud samaväärset meedet ning tema konto piiramist, peatamist või sulgemist.

§ 6. Kaitse tagamine vahendaja kasutamise korral

Kui platvormitööd tehakse vahendaja kaudu, vastutavad platvormihaldur ja vahendaja käesoleva seaduse §-des 9–15 ning 18 ja 19 sätestatud kohustuste täitmise eest solidaarselt võlaõigusseaduse kohaselt.

§ 7. Töösuhte tuvastamine

Töösuhte tuvastamisel võetakse arvesse platvormitöö korraldamise juhtimise ja kontrolli ulatust, sealhulgas automaatse seiresüsteemi ja automaatse otsustussüsteemi (edaspidi koos ka automaatsüsteem) kasutamist ja ulatust platvormitöö korraldamisel.

§ 8. Töösuhte eeldus platvormitöös

(1) Platvormitööle kohaldatakse töölepingu seaduse §-s 1 sätestatut, sealhulgas eeldust töölepingu olemasolu kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeldus loetakse ümber lükatuks, kui platvormihaldur või vahendaja tõendab, et tema ja platvormitöö tegija vahel ei ole töösuhet töölepingu seaduse tähenduses.

§ 9. Isikuandmete töötlemise piirangud

(1) Platvormihaldur ei või automaatsüsteemi abil:

1) töödelda platvormitöö tegija emotsionaalset või psühholoogilist seisundit käsitlevaid isikuandmeid;

2) töödelda platvormitöö tegija eravestlusest pärit isikuandmeid ning teabevahetust teiste platvormitöö tegijate ja platvormitöö tegijate esindajaga;

3) koguda isikuandmeid ajal, kui platvormitöö tegija ei paku ega tee platvormitööd;

4) töödelda isikuandmeid eesmärgiga prognoosida platvormitöö tegija Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõiguste, sealhulgas ühinemisvabaduse, kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse või teavitamise ja konsulteerimise õiguse kasutamist;

5) töödelda isikuandmeid eesmärgiga järeldada platvormitöö tegija rassi, etnilist päritolu, rändestaatust, poliitilisi vaateid, usulisi või maailmavaatelisi veendumusi, puuet, terviseseisundit, emotsionaalset või psühholoogilist seisundit, ametiühingusse kuulumist, seksuaalelu või seksuaalset sättumust;

6) töödelda platvormitöö tegija biomeetrilisi andmeid tema identifitseerimise eesmärgil, võrreldes kõnealuseid andmeid teiste füüsiliste isikute biomeetriliste andmetega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka lepingueelsel läbirääkimisel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades.

(3) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvormihaldur kasutab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetamata automaatsüsteemi, mis teeb või toetab otsuseid, mis mõjutavad platvormitöö tegijat ükskõik mil viisil.

§ 10. Andmekaitsealane mõjuhinnang

(1) Platvormihaldur koostab automaatsüsteemi kasutamise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artiklis 35 sätestatud andmekaitsealase mõjuhinnangu, milles hinnatakse ka vastavust käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud isikuandmete töötlemise piirangutele.

(2) Platvormihaldur küsib mõjuhinnangu koostamisel platvormitöö tegijate ja nende esindajate seisukohta ning esitab mõjuhinnangu tulemused platvormitöö tegijate esindajale. Esindaja puudumise korral tehakse mõjuhinnangu tulemused kättesaadavaks platvormitöö tegijatele.

§ 11. Automaatsüsteemi kasutamisest teavitamine

(1) Platvormihaldur esitab platvormitöö tegijatele ja nende esindajale käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis arusaadaval ja hõlpsasti kättesaadaval kujul lõigetes 5–7 nimetatud juhtudel.

(2) Automaatse seiresüsteemi kasutamise korral esitab platvormihaldur järgmise teabe:

1) asjaolu, et sellist süsteemi kasutatakse või see võetakse kasutusele;

2) süsteemi kontrollitavate, seiratavate või hinnatavate andmete ja tegevuste kategooriad ning teenusesaajate hinnangud;

3) seire eesmärk ja viis, kuidas süsteem seiret teeb;

4) süsteemis töödeldavate isikuandmete vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, sealhulgas kontsernisisesed vastuvõtjad.

(3) Automaatse otsustussüsteemi kasutamise korral esitab platvormihaldur järgmise teabe:

1) asjaolu, et sellist süsteemi kasutatakse või see võetakse kasutusele;

2) süsteemi tehtavate või toetatavate otsuste kategooriad;

3) andmete kategooriad ja peamised parameetrid, mida süsteemis arvesse võetakse, ning peamiste parameetrite suhteline tähtsus automaatotsuste tegemisel, sealhulgas viis, kuidas platvormitöö tegija isikuandmed või käitumine otsuseid mõjutavad;

4) alused, mille põhjal otsustatakse platvormitöö tegija konto piiramine, peatamine või sulgemine, tasu maksmisest keeldumine või lepinguline staatus või tehakse muu samaväärne või kahjuliku mõjuga otsus.

(4) Kui platvormihaldur kasutab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetamata automaatsüsteemi, esitab ta teabe kõigi otsuste kategooriate kohta, mida teeb või toetab automaatsüsteem ning mis mõjutavad platvormitöö tegijaid ükskõik mil viisil.

(5) Platvormihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud kokkuvõtliku teabe platvormitöö tegijale üksnes tema töötingimusi otseselt mõjutava automaatsüsteemi ja selle omaduste kohta:

1) hiljemalt esimesel tööpäeval;

2) enne platvormitöö tingimusi, töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutava muudatuse tegemist;

3) platvormitöö tegija nõudmise korral.

(6) Platvormihaldur esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud üksikasjaliku teabe kõigi kasutatavate automaatsüsteemide ja nende omaduste kohta:

1) platvormitöö tegijale tema nõudmise korral;

2) platvormitöö tegijate esindajale enne süsteemi kasutuselevõttu, enne platvormitöö tingimusi, töökorraldust või tulemuste seiramist mõjutava muudatuse tegemist ja tema nõudmise korral;

3) Tööinspektsioonile või Andmekaitse Inspektsioonile nende nõudmise korral.

(7) Lepingueelsetel läbirääkimistel või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades esitab platvormihaldur töölesoovijale enne värbamis- ja valikuprotsessi algust käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud kokkuvõtliku teabe üksnes selles protsessis kasutatava automaatsüsteemi kohta.

(8) Platvormitöö tegijal on õigus platvormitöö käigus automaatsüsteemis loodud isikuandmete ning arvamuste ja hinnangute ülekandmisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 20 sätestatud korras. Ülekandmise hõlbustamiseks tagab platvormihaldur tasuta vahendid ja edastab platvormitöö tegija taotlusel andmed otse kolmandale isikule.

§ 12. Inimjärelevalve automaatsüsteemi üle

(1) Platvormihaldur tagab järjepideva inimjärelevalve mõju üle, mis automaatsüsteemi tehtaval või toetataval üksikotsusel on platvormitöö tegijatele, sealhulgas nende töötingimustele ja võrdsele kohtlemisele töökohal.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule korraldab platvormihaldur vähemalt kord iga kahe aasta jooksul platvormitöötajate esindajate osalusel automaatsüsteemi mõju hindamise.

(3) Platvormihaldur tagab käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohase inimjärelevalve tegijate ja mõju hindajate pädevuse, väljaõppe ja volitused, sealhulgas automaatotsuse tühistamiseks.

(4) Kui inimjärelevalve või hindamise käigus ilmneb, et automaatsüsteemi kasutamisel esineb tööl diskrimineerimise risk, või tuvastatakse, et automaatsüsteemi tehtud või toetatud üksikotsusega on rikutud platvormitöö tegija õigusi, võtab platvormihaldur meetmed selliste olukordade vältimiseks, sealhulgas vajaduse korral muudab automaatsüsteemi või lõpetab selle kasutamise.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemused edastatakse platvormitöö tegijate esindajale ning nõudmise korral ka platvormitöö tegijatele, Tööinspektsioonile ja Andmekaitse Inspektsioonile.

(6) Otsuse platvormitöö tegija lepingulise suhte või konto peatamise, sulgemise või kontole piirangu kehtestamise kohta ja muu samaväärse kahjuliku mõjuga otsuse teeb inimene ning selle tegemine üksnes automaatsüsteemiga on keelatud.

§ 13. Automaatotsuse selgitamine, läbivaatamine ja parandamine inimese poolt

(1) Platvormitöö tegija nõudmise korral esitab platvormihaldur selgituse automaatsüsteemi tehtud või toetatud otsuse kohta. Selgitus esitatakse suuliselt või platvormitöö tegija nõudmisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata, selgel ja arusaadaval viisil. Platvormihaldur tagab, et platvormitöö tegijal on võimalus võtta automaatotsuse tegemist mõjutanud faktide, asjaolude ja põhjuste selgitamiseks ühendust pädeva, väljaõppinud ja vajalike volitustega kontaktisikuga.

(2) Platvormihaldur esitab platvormitöö tegijale viivitamata, kuid hiljemalt otsuse jõustumise kuupäeval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjenduse kõigi automaatsüsteemi tehtud või toetatud järgmiste otsuste kohta:

1) otsus platvormitöö tegija konto piiramise, peatamise või sulgemise kohta;

2) otsus tehtud platvormitöö eest tasu maksmisest keeldumise kohta;

3) otsus platvormitöö tegija lepingulise staatuse kohta;

4) muu käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud otsustega samaväärset kahjulikku mõju avaldav otsus või otsus, mis mõjutab töösuhte või muu lepingulise suhte olulisi aspekte.

(3) Platvormitöö tegijal ja platvormitöö tegijate esindajal on õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsus vaidlustada ning taotleda selle läbivaatamist inimese poolt. Platvormihaldur vastab taotlusele 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning esitab vastuses täpsed ja asjakohased põhjendused.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud automaatsüsteemi tehtud või toetatud otsus rikub platvormitöö tegija õigusi, parandab platvormihaldur otsuse viivitamata, kuid hiljemalt 14. kalendripäeval alates rikkumise tuvastamisest. Kui otsust ei ole võimalik parandada, hüvitab platvormihaldur tekitatud kahju ning võtab meetmed selliste olukordade vältimiseks, sealhulgas vajaduse korral muudab automaatset otsustusprotsessi või lõpetab selle kasutamise.

(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata platvormitöö tegijatele, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.07.2019, lk 57–79), artikli 2 punktis 1 määratletud ärikasutaja.

§ 14. Platvormitöötaja töötervishoid ja -ohutus

(1) Platvormihaldur rakendab töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud nõudeid platvormitöötajate tervise kaitseks, sealhulgas:

1) hindab töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel automaatsüsteemi kasutamisega kaasnevaid riske platvormitöötaja tervisele ja ohutusele ning riskide vähendamiseks rakendatavate abinõude asjakohasust;

2) võtab kasutusele asjakohased abinõud automaatsüsteemiga seotud riskide vältimiseks või vähendamiseks;

3) ei kasuta automaatsüsteemi viisil, mis avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet või seab ohtu tema ohutuse või füüsilise või vaimse tervise;

4) tagab töötervishoiu ja -ohutuse nõuete rikkumisest teavitamise kanali.

(2) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka juhul, kui platvormihaldur kasutab käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetamata automaatsüsteemi, mis teeb või toetab otsuseid, mis mõjutavad platvormitöötajaid ükskõik mil viisil.

§ 15. Informeerimine ja konsulteerimine automaatsüsteemi kasutuselevõtu ja muutmise korral

(1) Enne automaatsüsteemi kasutuselevõttu või selle olulist muutmist informeerib platvormihaldur platvormitöötajate esindajat või selle puudumise korral platvormitöötajaid ja konsulteerib nendega töötajate usaldusisiku seaduse 5. peatükis sätestatud korras.

(2) Kui platvormitöötajate esindajad või platvormitöötajad kasutavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul töötajate usaldusisiku seaduse § 21 lõikes 5 sätestatud eksperdi kaasamise õigust, eksperdi kaasamine on vajalik teavitamise ja konsulteerimise objektiks oleva küsimuse uurimiseks ja arvamuse koostamiseks ning platvormihalduril on Eestis rohkem kui 250 töötajat, kannab platvormihaldur eksperdi kaasamisega seotud mõistlikud kulud kuni kolmel korral kalendriaasta jooksul.

§ 16. Teabe kättesaadavaks tegemine ja esitamine

(1) Platvormihaldur teeb Tööinspektsioonile ja platvormitöö tegijate esindajale kättesaadavaks järgmise teabe:

1) platvormitöö tegijate arv eraldi lepinguliigi ja töötatud tundide arvu järgi;

2) platvormihalduri lepinguliste suhete üldtingimused;

3) loetelu vahendajatest, kellega platvormihalduril on lepinguline suhe.

(2) Platvormihaldur ajakohastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud teavet iga kalendriaasta teise ja neljanda kvartali lõpuks. Kui platvormihaldur on Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) tähenduses mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, ajakohastab ta nimetatud teavet iga kalendriaasta neljanda kvartali lõpuks. Platvormihaldur ajakohastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teavet iga kord, kui tingimusi muudetakse.

(3) Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajal on õigus nõuda platvormihaldurilt järgmist teavet:

1) korrapäraselt töötavate platvormitöö tegijate arv nende platvormil töötamise kestuse järgi;

2) korrapäraselt töötavate platvormitöö tegijate nädala keskmine töötundide arv ühe platvormitöö tegija kohta;

3) korrapäraselt töötavate platvormitöö tegijate keskmine sissetulek.

(4) Tööinspektsioonil ja platvormitöö tegijate esindajatel on õigus küsida platvormihaldurilt lisaselgitusi ja üksikasju esitatud teabe kohta ning platvormihaldur on kohustatud viivitamata esitama põhjendatud vastuse.

§ 17. Ärisaladuse kaitse

Kui isikule avaldatakse käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks ärisaladust ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse tähenduses, võib ta seda kasutada käesolevast seadusest tulenevate õiguste teostamiseks või kohustuste täitmiseks, samuti ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 6 nimetatud juhtudel. Teavet saab käsitleda ärisaladusena üksnes juhul, kui isikut on selgelt teavitatud, et tegemist on ärisaladusega. Kui isik ei nõustu teabe ärisaladusena käsitlemisega, tuleb talle selle ärisaladusena käsitlemist põhjendada.

§ 18. Platvormitöö tegijate suhtluskanal

(1) Platvormihaldur tagab platvormitöö tegijatele võimaluse suhelda üksteise ja enda esindajaga turvaliselt ja konfidentsiaalselt platvormihalduri digitaristu või muu samalaadse vahendi kaudu ning teavitab platvormitöö tegijat sellest vahendist hiljemalt esimesel tööpäeval. Sealjuures võib vajaduse korral neile kättesaadavaks teha teiste platvormitöö tegijate ja esindaja kontaktandmed. Platvormitöö tegijate ja nende esindaja kontaktandmed tehakse kättesaadavaks ainult isiku eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldatud nõusolekul.

(2) Platvormihaldur ei tohi käesolevas paragrahvis nimetatud suhtlusele ligi pääseda ega seda jälgida.

§ 19. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest ja lepingu ülesütlemise korral

(1) Platvormihaldur ei tohi platvormitöö tegijat ega platvormitöö tegijate esindajat kohelda ebasoodsalt või rakendada nende suhtes ebasoodsate tagajärgedega meetmeid seetõttu, et nad tuginevad platvormitöö tegijate õigustele, juhivad tähelepanu oma õiguste rikkumisele või toetavad teist platvormitöö tegijat tema õiguste kaitsel.

(2) Platvormihaldur ei tohi platvormitöö tegijaga sõlmitud lepingut üles öelda, kohaldada tema suhtes muid samaväärse mõjuga meetmeid ega neid ette valmistada põhjusel, et platvormitöö tegija on kasutanud käesolevas seaduses sätestatud õigusi.

(3) Kui platvormitöö tegija leiab, et temaga on leping üles öeldud või kohaldatud muud samaväärse mõjuga meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi, võib ta nõuda platvormihaldurilt selle kohta põhjendust. Platvormihaldur esitab põhjenduse viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

(4) Kui platvormitöö tegija esitab kohtule või töövaidluskomisjonile asjaolud, mis võimaldavad eeldada, et platvormitöö tegijaga öeldi leping üles või kohaldati muud samaväärse mõjuga meedet põhjusel, et ta kasutas käesolevas seaduses sätestatud õigusi, loetakse, et leping öeldi üles või meedet kohaldati eelnimetatud põhjusel, kui platvormihaldur ei tõenda vastupidist.

(5) Platvormihaldur ei tohi käesoleva seaduse § 12 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitja lepingut üles öelda ega teda muul viisil ebasoodsalt kohelda tema ülesannete täitmise tõttu.

§ 20. Riiklik järelevalve

(1) Käesoleva seaduse §-s 14, § 15 lõikes 1 ja §-s 16 sätestatud nõuete täitmise üle töösuhtes teeb riiklikku järelevalvet Tööinspektsioon.

(2) Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemisel kasutada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(3) Käesoleva seaduse §-des 9–13 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete kaitse seaduse 5. peatükis ja §-s 73 sätestatud korras.

§ 21. Koostöö ja andmevahetus järelevalve tegemisel

(1) Tööinspektsioon ja Andmekaitse Inspektsioon teevad omavahel koostööd, vahetades kas taotluse alusel või omal algatusel asjakohast teavet, sealhulgas menetluse käigus saadud teavet, isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid, mis on vajalikud käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel edastatavate isikuandmete vastutav töötleja on teavet saav asutus alates andmete kättesaamisest. Andmeid edastav asutus tagab edastatavate andmete õigsuse.

(3) Käesoleva paragrahvi alusel saadud isikuandmete säilitamisel lähtutakse teavet saava asutuse suhtes kohaldatavatest õigusaktidest ja kehtestatud dokumentide säilitamise korrast.

§ 22. Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 9–13 sätestatud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot või kuni neli protsenti tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

§ 23. Automaatsüsteemi kasutamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud riskide vältimise või vähendamise abinõude rakendamata jätmise eest või sama lõike punktis 3 sätestatud keelu rikkumise eest kasutada automaatsüsteemi viisil, mis seab ohtu platvormitöötaja ohutuse, füüsilise või vaimse tervise, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 24. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest enne automaatsüsteemi kasutuselevõttu või selle olulist muutmist –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 25. Teabe esitamise kohustuse täitmata jätmine

(1) Käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud teabe esitamise kohustuse täitmata jätmise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.

§ 26. Juriidilise isiku käive

(1) Käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud juriidilise isiku aastane ülemaailmne kogukäive on tema ülemaailmne netokäive rahatrahvi määramise otsuse tegemisele eelneval majandusaastal vastavalt õigusaktis sätestatud korras kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele. Netokäibena käsitatakse kaupade müügist ja teenuste osutamisest saadud tulu, millest on maha arvatud müügisoodustused, käibemaks ja muud käibega otseselt seotud maksud.

(2) Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid, käsitatakse aastase ülemaailmse kogukäibena tema ülemaailmset netokäivet rahatrahvi määramise otsuse tegemisele eelneval majandusaastal vastavalt konsolideeritud majandusaasta aruandele, mille on õigusaktis sätestatud korras heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruande puudumise korral määratakse aastane ülemaailmne kogukäive muu dokumendi alusel, mis võimaldab kindlaks teha ettevõtja ülemaailmse netokäibe rahatrahvi määramise otsuse tegemisele eelneval majandusaastal.

§ 27. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.

(2) Käesoleva seaduse §-des 23–25 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.

§ 28. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 2. detsembril.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L, 2024/2831, 11.11.2024).

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 14. septembril 2026. a nr 2-6/26-01639

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik